Uuendatud 18.06.2010

Eestimaa Looduse Fond koostöös Maailma Looduse Fondi, Eesti Talupidajate Keskliidu ning teiste keskkonna- ja põllumajandusorganisatsioonidega on ühiselt avanud „Läänemere Aasta Põllumajandustootja 2010" ja „Noor loodustalunik 2010" konkursid. Konkursside eesmärgiks on tuua välja keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid ning tunnustada neid talunikke, kes majandavad pikaajalisi perspektiive arvestades. „Läänemere Aasta Põllumajandustootja" rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

"Noore loodustaluniku" konkurss algatati ELFi s 3 aastat tagasi Aleksei Lotmani annetusest. „Noore loodustaluniku" konkursi võitjale on määratud 10 000 krooni.

Eestimaa Looduse Fond võtab vastu konkursitaotlusi nii üksikutelt tootjatelt kui ka tootjate liitude või muude huvitatud organisatsioonide esitatud kandidaate. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 31. juuni 2010.

Euroopa Liidus on alanud diskussioon Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimiseks pärast aastat 2013. Tänasele ÜPP-le heidetakse ette, et EL põllumajandustoetustega kaudselt saastatakse keskkonda. Seetõttu on tõenäoline, et järgmisel programmeerimisperioodil vähendatakse laussubsideerumist ja toetatakse eelkõige keskkonnasõbralikke põllumehi.

Põllumajandusest sõltuvad suuresti veekogude eutrofeerumise, kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse probleemid. Eurokoridorides liiguvad, niisiis, ideed, et põllumajandus, mis seni tegeles peamiselt toidu tootmisega, muutub väga laiahaardeliseks majandusvaldkonnaks, mis toodab ka biokütuseid, pakub elupaiku kaitstavatele liikidele, korraldab globaalset fosfori, lämmastiku ja süsiniku ringet, uuendab maastikke jne. Just niisugused Euroopa ja maailma keskkonda kaitsvad tegevused leiavad alates aastast 2013 ilmselt ka kopsakamat rahalist toetust.

Eelmisel aastal võitis Läänemeresõbraliku Põllumajandustootja konkursi Toivo Kens, kes juhib Kuningamäe veisefarmi, AS-i Viraito, mis kasutas enda põldudel ära Põltsamaa meierei reoveemuda, vähendades nõnda Põltsamaa linnast lähtuvat reostust jõkke. Kuningamäe farm näitas, et keskkonnakaitse ei nõua alati täiendavaid kulutusi, vaid vastupidi - veekeskkonda reostavad väetisained on põllul ju väärtuslikud saagikasvatajad. Seega, kaks kärbest ühe hoobiga: põllule rohkem väetist ja jõkke vähem saastet. Kõik Eesti jõed suubuvad aga Läänemerre.

Noore Loodustaluniku auhinna võitis eelmisel aastal maheveisekasvataja Argo Hein, kes hooldab suurt osa Matsalu väärtuslikest pärandkooslustest - üle 200 ha rannaniitu - karjatamise ja niitmise abil. Selliselt aitab noortalunik kaasa nii Eesti kui terve maailma elurikkuse säilitamisele.

< "Läänemere Aasta Põllumajandustootja 2010" konkursi kriteeriumid ja taotlusvorm

ja Otsime parimat noort loodustalunikku >

Kristjan Piirimäe kommentaar

Põllumajandus on suurim reostusallikas nii Läänemere kui Eesti siseveekogude puhul. Samas, tänu põllumeestele on meil igapäevane leib laual. Seetõttu on oluline tunnustada just neid põllumehi, kes suudavad lisaks kõigele muule ka keskkonda kaitsta. Tänaseks on ELF-il välja kujunenud tihe koostöö paljude põllumeestega, kes suudavad hoolimata masust ja madalatest kokkuostuhindadest siiski tegeleda ka kaugema tulevikuga.

Mitmed mereäärsed talud on vähendanud roostikku ja seega taastanud kunagisi avaraid rannaniite ja -karjamaid, võimaldades lindudel seal peatuda. Avades merevaateid ja juurdepääse merele on talunikud üheaegselt suurendanud Läänemere rannaelustiku ja -maastike mitmekesisust, puhkevõimalusi kui ka iseenda sissetulekut niitmisest ja karjatamisest. Osad talunikud on heade loodusetundjatena ühtlasi ka väärtuslikud ekskursioonijuhid, võõrustades sageli terveid bussitäisi kooliõpilasi, tudengeid, teisi talunikke, ametnikke, teadlasi, linnuvaatlejaid ja teisi loodushuvilisi.

Paljud põllumehed peavad põldude mürgitamist halvaks praktikaks, kuna see võiks mürgitada ka tema pere ja tarbijaid. Osad tootjad ongi tehislikkest taimekaitsevahenditest ja väetistest loobunud ning toodavad mahedalt, teised pole seda võimalust siiski leidnud. Tänasel päeval annavad mahepõllud vähemalt lühiajalises perspektiivis hektari kohta siiski üldiselt tunduvalt vähem saaki kui tavapõllud. Seega on mahetootmine vaid üks keskkonnasõbraliku põllumajanduse võimalus ning me peame edendama ka tavatootmist. Näiteks, osad innovatiivsed talunikud talunikud töötavad praegusel ajal välja uusi maaharimistehnikaid, mis vähendavad väetisainete kadu keskkonda, vähendades seega ühtlasi ka kulutusi kallitele väetistele.