Sellel aastal toimunud konnatalgute „Konnad teel(t)“ käigus päästeti 17 210 kahepaikse elu. Mitmetes Eesti paikades 18. aprillist kuni 11. maini toimunud kahepaiksete üle maanteede aitamise talgud on jõudnud eduka lõpuni. 186 vabatahtlikku viies talgukohas päästis ja luges üle ühtekokku 17 210 kahepaikset.

Sarnaselt eelmise aastaga oli konnade rändamise aeg küllaltki pikk – paari päeva asemel venis see paiguti mitme nädala peale. Eelmise aastaga võrreldes aidati sigimispaikadesse rändel aga tunduvalt rohkem kahepaikseid. „Päästetud konnade arv on tunduvalt suurem kui mullu, mil päästeti ligi 11 000 kahepaikset. Ühelt poolt on kindlasti põhjus selles, et päästekohti oli kokku viis, eelmisel aastal neli,“ põhjendas ELF-i vabatahtlike koordinaator Paul Hunt. „Väga tublid ja toredad vabatahtlikud olid visad ning parima rändeilmaga kestsid talguööd peaaegu kella kolmeni öösel,“ kiidab Hunt talgulisi.

Kõige tihedam konnaliiklus oli Tammiku talgukohas, kus aidati üle tee lausa 7782 kahepaikset. Sealsel parimal rändeööl 23. aprillil rändas lausa 2565 konna. Võrtsjärve põhjaosas Leie-Oiu teelõigul aidati üle tee kokku 4467 kahepaikset, kellest enamik olid kärnkonnad, ning Harjumaal Kiisal 3664 kahepaikset, kellest enam kui 3000 olid rohukonnad. Tagasihoidlikumad rändearvud olid Nelijärve talgukohas – 692 kahepaikset, kellest 31 olid tähnikvesilikud, ning Raudojal 605 konna, kellest suurema osa moodustasid harilikud kärnkonnad.

Eestimaa Looduse Fond tänab kõiki vabatahtlikke ja hoolivaid inimesi, kes andsid teada teelõikudest, mis ristuvad konnade rändeteedega. Kogutud andmetest on palju abi kahepaiksete kaitse korraldamisel ning tulevikus nendega arvestamisel.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) jätkab saadud rändeinfo läbitöötamist koos Maanteeameti, Keskkonnaameti ja loomarändespetsialistidega.

Projekt „Konnad teelt(t)“ oli kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärk oli päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärk ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks.

Päästmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning korraldasid Eestimaa Looduse Fond, Maanteeamet, Keskkonnaamet ja MTÜ Põhjakonn.

Projektist „Konnad teel(t)“ saab täpsemalt lugeda siit 

Täna algab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute niidurüdi aasta. Ühe Eesti ohustatuma linnuliigi, niidurüdi kaitsele pühendatud teema-aasta algab väljasõiduga Pärnumaale, kus seltskond loodushuvilisi läheb rüdiretkele seda üliharuldast lindu otsima. Lisaks rüdiretkedele keskendutakse ELF-i talgute niidurüdi aastal inimeste looduskaitseteadmiste täiendamisele ning kutsutakse appi vabatahtlikke, et talgutööde käigus niidurüdi elutingimusi parandada.

„Niidurüdi seisund on väga kriitiline. Tema Läänemere-äärse asurkonna säilimise üks võti on Lääne-Eesti rannaniitude hoidmine ja jätkuv taastamine,“ räägib ELF-i talgukorraldaja Siim Kuresoo. „Seda, kas pesitsevaid rüdisid ka veerandsaja aasta pärast Eesti randadel leidub, näitab aeg, kuid praegu pole kindlasti põhjust seda aja kulgemist käed rüpes oodata. Niidurüdi iga õnnestunud pesitsemine on suure tähtsusega ja talgulised annavad omaltpoolt sellel aastal mitmel rüditalgul parima, et neid tähtsaid sündmusi tihedamalt oleks,“ toob Kuresoo välja ELF-i talgute niidurüdi aasta ühe eesmärgi.

Rüdid on perekond pisikesi väledaid kurvitsalisi, kes on levinud üle maailma. Tänavu keskenduvad ELF-i talgud niidurüdile (Calidris alpina schinzii), kes on rüdide kirju seltskonna ainuke pesitsejast esindaja Eestis. Niidurüdi on levinud Läänemere rannikul, Briti saartel ja Islandil. Tema saatus Läänemere ääres ja Briti saartel viimasel aastasajal pole kiita – mõlema piirkonna kunagisest asurkonnast on järel ainult riismed. Läänemere ääres pesitsevaid rüdisid on kõige enam mõjutanud rannaniitude kinnikasvamine. Siinkandi niidurüdide olulisemad pesitsuspaigad asuvad aga just Eestis ja Taanis. Ehkki rannaniite on viimasel aastakümnel usinasti taastama asutud, ei ole rüdide arvukus veel Eestis tõusule pöördunud. Eestis arvatakse käesoleval ajal pesitsevat vähem kui 200 rüdipaari. Need paarid on peamiselt koondunud kümmekonnale võtmealale Lääne-Eestis ja saartel.

Kuna Eestis pesitsevad niidurüdid on äsja koju saabunud ning teevad ettevalmistusi pesitsemiseks, pole praegu kahtlemata õige aeg rüditalgute pidamiseks, kuna agar talgutamine segab neid kindlasti. Küll aga on paras hetk kõigil, kellel huvi selle põneva liigiga tutvust teha, rüdi tegemisi rannaniitudel ettevaatlikult uudistada, tulles rüdide heade tundjate juhendatud retkedele. Selliseid retki toimub ELF-i talgute niidurüdi aasta raames kolm ning info nende kohta leiab talgute lehel.

Lisainfo:

Siim Kuresoo

ELFi talgukorraldaja

Tel 56 469 026

www.talgud.ee

Mängida saab siin: http://kala.elfond.ee/

Kasutusjuhend: siit

KALA mängus koguvad riigid raha, püüdes Läänemerest kala. Esmapilgul tundub, et tegemist on lihtsa investeerimismänguga. Mängijad peavad tegema kulutusi, et osta laevu ja neid merele saata. Investeeritud raha toodab end kuhjaga tagasi. Edu toob julge, agressiivne äristrateegia. Mida rohkem mängijale raha koguneb, seda rohkem jaksab ta uusi laevu osta ja seega kala püüda. Sellest kujuneb aga ülepüük: kalapopulatsioon ei suuda väljapüügiga võrdselt end taastoota. Kui kalavaru ammendub, siis kõik mängijad kaotavad. Seega, julgest ja agressiivsest strateegiast mängu võitmiseks ei piisa.

KALA mäng modelleerib ühisvara tragöödiat. Igal mängijal eraldi on kasulik püüda kala nii palju kui võimalik, isegi siis, kui ülepüük on ilmne. Seega, lõpptulemusena kõik kaotavad. Kui osad mängijad enda püüki piiraksid, siis teised püüaksid ikkagi mere kalast tühjaks. Garrett Hardin kirjeldas aastal 1968 ühisvara tragöödiat kui jagatud ressursi ammendumist olukorras, kus erinevad osapooled saavad seda kasutada sõltumatult ja ratsionaalselt, lähtuvalt enda isekatest huvidest, hoolimata sellest, et nad saavad aru, et ühisressursi ammendumine on vastuolus grupi pikaajaliste huvidega. Seega, mängijad ei pea üles näitama ainult ärilist julgust, vaid nende ees on ka sotsiaalne dilemma: kas mängida lähtuvalt erahuvist või panustada ühishuvi heaks?

Äsja valminud uuring “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju” kinnitab, et looduskaitse vabatahtlikud on õpihimulised ja motiveeritud inimesed, kes armastavad looduses liikuda ning hindavad looduskaitselisi talguid väga kõrgelt.

Looduskaitse vabatahtlikel, nt looduskaitse talgutel käijad, mängivad loodushoius olulist  rolli, kuid senini pole Eestis uuritud talgute loodushariduslikku mõju. „Soovisime vabatahtlike kohta rohkem infot – mis neid motiveerib, millist mõju vabatahtlik tegevus omab ning kas vabatahtlikuna looduse abistamisel talgute korras esineb ka takistusi nagu nt aja- või rahapuudus,“ toob uuringu vajalikkuse välja ELFi talgute korraldaja Siim Kuresoo.

„Uuringust tuli selgelt välja, et lisaks toredale  talguseltskonnale, kus leitakse uusi sõpru ja tuttavaid, motiveerib looduse heaks tegutsemine, uute teadmiste ja oskuste saamine ning looduses viibimine talgulisi niivõrd, et enamasti tullakse looduskaitse talgutele uuesti,“ rõõmustab Siim Kuresoo . „Saime ka teada, et soov talgute käigus rohkem looduse ja Eestimaa paikade kohta teada saada on väga suur,“ lisab ta.

Uuring tõi välja ka talgute haridusliku poole. Olgugi, et looduskaitse vabatahtlikuid ei osale peamiselt teadmiste juurde saamise eesmärgil, selgus, et lisaks üldiselt silmaringi laiendamisele omandatakse talgute käigus palju uusi teadmisi taime- ja loomaliikide ning looduslike koosluste kohta.  85% talgulistest tõdes, et õppis talgutel midagi uut.

Uuringus osalesid 300 Eestimaa Looduse Fondi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu viimase kolme aasta looduskaitse talgulised. Uuringu viis läbi Cumulus Consulting ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täna, rahvusvahelisel vabatahtlike päeval, tänab Eestimaa Looduse Fond (ELF) looduskaitses osalevaid vabatahtlikke, kellel on looduskoosluste ja mitmete liikide säilimisel väga oluline roll. Eestimaa Looduse Fond kutsub talgulisi ja teisi vabatahtlikke tänuüritusele sel reedel 7. detsembril Tartusse.

Uuringuga saab täpsemalt tutvuda :  http://talgud.ee/lugu/talguliste-uuring

Rohelise Värava portaalist leiab ülevaate päevakajalistest keskkonna- ja loodusuudistest ning artiklitest, mis pärinevad mitmetelt keskkonnaorganisatsioonidelt, loodus- ja teaduslehekülgedelt, online ajalehtedelt ning valitsusasutustelt.

“Rohelises Väravas on keskkonna- ja loodusvaldkonnas toimuv niiöelda peo peal –  kiirelt ja lihtsalt ühest kohast kättesaadav,” selgitas Rohelise Värava eestvedaja Mariliis Tago. “Meie eesmärk on pakkuda loodushuvilisele lugejale sõbralikku keskkonda, kus teda ootavad alati ees teemakohased uudised ning puudub liigne infomüra,” lausus Tago.