| Vastuseks OÜ Utileek väidetele |
|
|
/.../ Utileek OÜ arendusjuht Märt Hohensee väitis, et siiani on Utileegi ja «Teeme ära!» suhteid käsitletud meedias ühepoolselt ning fakte moonutades. «Kampaanias osalemisele seadsime kindlad tingimused, mis tulenesid kaubamärgi Utileek ettevõtete pädevate asutuste poolt kinnitatud pädevusest tegevuslubadest,» selgitas Hohensee. Lepingutes on kirjas ka erinevat sorti jäätmete käitlemise hinnad. Ja just sealt said alguse lepingupoolte lahkarvamused. «Kahetsusväärselt ei suutnud keskkonnaministeerium ja Eestimaa Looduse Fond oma lepingutest tulenevaid kohustusi Utileegi ees täita. Peamine ilmnenud probleem on «Teeme ära!» jäätmete tarne mittevastavus lepingule - jäätmetarne sisaldas ohtlike jäätmeid, probleemtooteid ja nii edasi, mille osas kaubamärgi Utileek ettevõtted kohustused ja vastutuse lepingutingimustega välistasid,» väitis Hohensee. Tema sõnul otsustasid Utileek ettevõtted talgupäevade ajal kooskõlastatult korraldajatega, et kogumiskohtadesse võib tuua ka lepingule mittevastavaid jäätmeid. Utileek olevat teinud seda heas usus, et hiljem makstakse neile iga jäätmeliigi käitlemise eest vastavat hinda. «Tänaseks võib öelda kindlusega, et seoses «Teeme ära!» kampaaniaga, on teised lepingupooled Utileek ettevõtete suhtes oma lepingust ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi rikkunud - muu hulgas on nad keeldunud oma lepingust tulenevaid kohustusi täitmast ning 2009. aasta jooksul mõistlikult läbirääkimiste teel probleemseid küsimusi lahendamast,» resümeeris jäätmekäitleja. Hohensee sõnul ei saa Utileek oma õiguste kaitseks kahjunõudega kohtusse pöörduda, sest takistuseks on hagi summast tuleneva riigilõivu suurus. «Utileek kaubamärgi ettevõtted on erinevate «Teeme ära!» tarne jäätmete mittevastavuste osas kandnud kulu, mis ületab osade jäätmeliikide osas kuni 14 korda meile tänaseks tasutud lepingule vastavate jäätmete käitluse tasu,» kinnitas ta. /.../
Eestimaa Looduse Fond on peab vajalikuks meenutada, et Utileek ja Utileek Lõuna andsid Teeme Ära korraldajatele kinnituse, et prügi sorteeritakse 2008. aasta septembriks. Kui septembris 2008. aastal oleks selgunud, kas ja kui suures mahus on kogutud prügi hulgas ohtlikke jäätmeid või muid jäätmeid, mille käitlemisega Utileekidel probleeme tuleb, siis oleksime saanud hakata otsima rahastust või muid võimalusi probleemi lahenduseks. Tänase seisuni ei ole teavet selle kohta ja hetkel on Utileegil ikkagi prügi käitlemata ja sorteerimata - seega puudub ka alus antud põhjenduste esitamiseks. Seda enam, et platsid Raadil ja Harkus anti Utileekidele ajutiseks kasutuseks ning prügi äraveoks pole takistusi seatud. Samuti arvab ELF, et Raadil paikneva 1000 tonni TÄ käigus kogutud kui ka muu ca 10 000 tonni prügi osas on siiski lootus, et neid saab taaskasutada ja seeläbi võivad nende likvideerimise kulud olla kordades väiksemad märtsis prognoositud 9 miljonist.
Utileek OÜ esindaja väiteid pidas pahatahtlikeks ja eksitavateks ka Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et on omalt poolt täitnud kõik lepingutingimused ja Utileek OÜ on raha vastu võtnud, kuid ei ole lubatud koguseid lõpuni käidelnud, elik need seisavad senimaani Harku ladestusplatsil. Samas on Utileek OÜ esindajad korduvalt ministeeriumi ametnikele ja ametis olevale ministrile lubanud platsi jäätmetest puhastada. Juhul, kui siinses vastuses peitub väide justkui Utileek OÜ oleks toonud Harku platsile "Teeme ära 2008" raames rohkem prügi kui lepingus ette nähtud, siis tuletame meelde, et selleks oli sätestatud kord, mille järgi Utileek OÜ oleks pidanud lisaks veetud tonnidest lepingupartnereid vastavate teadetega informeerima. Seda ei ole Utileek senimaani teinud ja tänaseks on teadete esitamise tähtaeg ka möödunud. |