...

Valmis sai Kõpu poolsaare läänetipu linnustiku rändeuuring, mis aitab kaasa elurikkuse kaitsele Eesti merealadel. 2009. a ellukutsutud ja 2010. a Keskkonnainvesteeringute Keskuselt rahastuse saanud Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimise projekt aitab kaasa andmelünkade täitmisele ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse tagamisele Eesti merealadel. Esimene Kõpu aruanne on valmis (linnustiku rändeuuringud). Mööda Eesti põhjarannikut rändab märkimisväärselt palju Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi taiga- ja tundravööndites pesitsevaid partlasi, kajakalisi ja kahlajaid – nii sügiseti kui kevadeti. Pesitsusalad hõlmavad muuhulgas Jamali (2000 km Soome lahest ida poole) ja Taimõri (3000 km Soome lahest) poolsaari. Seal pesitsevad rändlinnud suunduvad talvituma peamiselt Läänemere kesk- ning lõunaosadesse, Taani väinadesse ja Waddeni merele ning mujale Põhjamere ümbrusesse. Mitmed liigid, näiteks paljud kurvitsad ja tiirud lähevad veelgi kaugemale, mh. Lääne-Aafrikasse.

Uuringu tulemusena selgus, et Ristna on üks esinduslik arktiliste partlaste esinemisala.

Loe lähemalt siit 

Mets

ELF uurib koostöös Eesti ettevõtetega puiduvarumispoliitikaid ja -praktikaid. Eestimaa Looduse Fond viib Eesti metsa- ja puidutööstusettevõtete seas läbi kordusuuringut, mis käsitleb ettevõtete puiduvarumise poliitikaid ja -praktikaid. Sarnast uuringut on ELF läbi viinud juba kaks korda, 2006. ja 2008. aastal. Kordusuuringu eesmärgiks on selgitada muutusi, mis on viimase viie aasta jooksul Eesti puiduturul toimunud ning vastata küsimustele kui palju suudetakse jälgida puidu päritolu, millised on olnud väljakutsed puidu varumisel erinevatest tarneallikatest ja milliseid samme täna Eesti ettevõtted teevad välistamaks keskkonnavaenuliku puidu sattumist tarneahelasse ja tootmisprotsessidesse.

Koostööprojektis osalevad metsafirmad on AS Stora Enso Eesti, AS Toftan, AS Lemeks, AS Södra Eesti, AS Erapuit, AS Vara Saeveski, AS UPM, AS Nor-EstWood, AS Holmen Mets, OÜ Billerud Estonia.

Projekti finantseeritakse Rootsi WWFi ja Rootsi riigifirma Sveaskog koostööprojektist.

Lisaks varasematest uuringutest: http://www.elfond.ee/et/teemad/mets/metsandus-eestis/vastutustundlik-ettevotlus

Märgalad

Kesk-Läänemere programmi INTERREG IV A Lõuna-Soome ja Eesti allprogrammi ja KIKi poolt rahastatud aktiivmärgaladega tegeleva projekti „Aktiivsete märgalameetmete abil toitainekoormuse vähendamine Läänemeres" ehk Active Wetlands raames lõppes detsembriga probleemsete jõgede ja ojade otsimine Eestis. Prioriteetseteks aladeks olid merepiiriga maakonnad. Läbi uuriti Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa ning koostöös Meatball projektiga võeti proove ka Hiiumaalt, aga uuriti ka Tartumaal asuvat Vända kraavi. Kokku käidi välitööde käigus läbi ligi 40 erinevat punkti ning võeti üle 20 veeproovi (vt joonist).

Proovivõtukohad. Punasega tähistatud viisnurgad viitavad kohtadele, kust reaalselt ka proov võeti, siniste viisnurkadega markeeritud kohtades käidi küll kohapeal, kuid veeproov jäi ühel või teisel põhjusel võtmata (ümbruskonnas polnud põllumajandust, veevool puudus vmt).

Ülenormatiivsete toitainete sisalduse põhjusena avastati oletatava põllumajandusliku hajureostuse kõrval ka mitu halvasti toimivat asulareovee puhastit, millest teavitati ka Keskkonnainspektsiooni. Seireandmed koos piloot-tehismärgalade võimalike asukohtadega edastati projektipartnerile, Eesti Maaülikoolile, ning edaspidi võetakse vajadusel lisaproove nendest kohtadest, kus toitainete sisaldused on ületanud norme.

ELFi tehismärgalade ekspert Kuno Kasak võtmas veeproovi Lääne-Virumaal Arkna peakraavist

Koostama hakati ka põllumajanduslike tehismärgalade trükist, mis peaks valmima veebruaris 2012.

...

Turbamaardlate projekt

Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekt „Melioreeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamine. Pilootprojekt" raames jätkus eksperthinnangute koostamine. Maardla piiridesse jäävatel metsaeraldistel teostati vääriselupaikade inventuur, eesmärgiga hinnata vääriselupaikade esinemist tulundusmetsades. Inventuuri käigus inventeeriti Rulli ja Valguta maardlaid ning mõlemist leiti mitu vääriselupaiga kriteeriumitele vastavat ala. Esitati ka alade põllumajandusliku potentsiaali hindamise raport, mille käigus hinnatakse maardla piiridesse jäävate endiste ja/või praeguste põllumajandusmaana arvel olevate alade potentsiaali põllumajanduslikuks kasutamiseks. Valmis on saanud brüoloogiline inventuur, mille käigus leiti mitu vääriselupaikade indikaatorliiki ning ka looduskaitsealuseid liike. Samuti lõppes kuivenduskraavide inventuuri esimene etapp ning turbaprofiilii geoloogiliste tööde esimene etapp.

...

30. novembril toimus Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi poolt korraldatav doktoriseminar Palupõhjas. ELFi tegevustest ja koostöövõimalustest andis ülevaate Jüri-Ott Salm. Teemadena leidsid käsitlust Eesti sood, põllumajanduslik hajuresostus ja veterinaaria. Kuno Kasak ja Indrek Talpsep tegid ettekande teemal „Põllumajanduslik hajureostus Eestis – probleemid määratlemisel". Ettekanded pidasid veel Kristjan Piirimäe „Vee kvaliteediklasside piiride võimalik muutmine Eestis" , Kaia Lepik „Pestitsiiidide kasutamine ja mõjude hindamine" ja Madis Levits „Metsloomade haiguste levik". Ettekanded sai väga palju mitmesugust tagasisidet ning sellest lähtuvalt ideid edaspidiseks tegevuseks.

Muud looduskaitselised teemad

Novemberis ja detsembris jätkati metsloomade abistamist ja ettevalmistusi metsloomade taastuskeskuse projekti raames.

Novembris-detsembris olid enamik patsientidest röövlinnud. Liigiliselt kindlasti oli kõige haruldasem lumekakk. Aasta viimane patsient aga toodi kliinikusse aasta viimasel päeval. Tegemist oli harakaga, kes aga oli väga raske peatraumaga neuroloogiline patsient. Kahjuks prognoos on väga halb ja selline loom on ka suurtes valudes, sestap tuli aasta lõpetada eutanaasiaga. Praegusel hetkel viibivad veel ravil tiivavigastustega karvasjalg kakk ja kanakull, kes peatselt peale veterinaarse kontrolli läbimist hakkavad oma lennulihaseid treenima.

ELF, EMÜ ja KKA koostööl abistatud metsloomade leiukohad. Patsientide andmete haldamisel kasutatud WILD-ONe© programmi, mis on spetsiifiliselt välja töötatud metsloomadega tegelejatele.

Karvasjalg-kakk, kellel on teadmata etioloogiaga tiivalongus

...

Eestimaa Looduse Fondi esindajad ja vabatahtlikud käisid novembri lõpus Poolas, Olsztynis toimunud metslooma abistamise seminaril ja konverentsil, kus poola kolleegid arutasid oma riigis metsloomade abistamist ja sellega seonduvaid probleeme. Seminar oli korraldatud kohaliku metsloomi abistava organisatsiooni, Fundatcja Albatros (http://www.falbatros.pl/) poolt Warmia ja Mazury Ülikooli konverentsikeskuses. Poola asjaosalistele oli appi tõtanud ka üks selle ala korüfeesid, Wildlife Center of Virginia (http://www.wildlifecenter.org/) president ja asutaja, 30-aastase staažiga edukas metsloomade haigla juht Hr. Edward Clark (ELF'i metsloomade haigla projekti eksperdi, Madise, internatuuriaegne ülemus).

Seminaril käsitleti organisatsiooni ülesehitamist ja tegevuste strateegilist planeerimist looduskaitselise edu saavutamiseks, läbi metsloomade abistamise. Muidugi alati on sellistel kokkusaamistel kuumaks teemaks metsloomade saatus, kui neid ei ole võimalik rehabiliteerida ja vabastada. Samuti käsitleti konverentsil metsloomade abistamise reguleerimist, teiste riikide kogemusi, loodushariduse pakkumise võimalusi, uuringuid, teadustööd jne. Moodustati ka töögrupid, kes hakkavad vastavaid teemasid arutama.

Poolas külastati kaht kohalikku metsloomade abistamise keskust. Esimene neist oli konverentsi korraldava organisatsiooni keskus. Nende põhilisteks patsientideks olid valge-toonekured. Hinnanduliselt 60 isendit. Teine keskus mida külastati toimis kohaliku riikliku metsamajandamise asutuse all. See keskus oli suuresti spetsialiseerunud röövlindude abistamisele.

...

Karula rahvuspargi parema kaitse korraldamise eesmärgil toimus 9.-11 novembril projekti "Meie Karula" koostööreis.

Koostööreisil Vilsandi ja Soomaa rahvusparki toimusid aruteluringid mõlema rahvuspargi huvigruppide ja ametkondade esindajatega. Kohtuti ka Keskkonnaameti rahvusparkide töörühma juhi Kaja Lotmaniga. Kohtumistel räägiti, millised on rahvusparkides esile kerkinud probleemid ja milliseid lahendusi neile on nendes rahvusparkides rakendatud.

Ühised teemad olid infovahetuse parandamine, kogukondade kaasamine kaitse planeerimisse ning kultuuripärandi kaitse korraldamine. Tõdeti ka, et Eesti rahvuspargid on loodusoludelt ja asustuse poolest üsna erinevad ja kõiki probleeme ei saa lahendada ühtmoodi. Koostööreisil sai kinnitust, et rahvusparkide hea käekäigu tagamisel on oluline nii hea ametkondade vaheline koordineerimine kui ka koostöö kogukondadega.

Projekti "Meie Karula" eesmärk on Karula rahvuspargi elanikkonna ja ametkondade vahelise suhtluse ja koostöö parandamine. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt rahastatavat projekti viib läbi MTÜ Karula Hoiu Ühing mis on loodud Karula kihelkonna ja selle lähiümbruse kogukonna, kultuuri, looduse ja elukeskkonna kaitsmiseks, parandamiseks ja uurimiseks.

...

2. detsembril toimus Tallinnas kohvikus Kompott ELFi vabatahtlike tänuüritus. Heaks traditsiooniks kujunenud tänuürituse peategelasteks on ELFi vabatahtlikud, üheskoos tehti kokkuvõtteid lõppeva aasta tegemistest, vaadati loodusfilmi, nauditi mõnusat seltskonda ja head muusikat.

ELF kaasab oma tegemistesse vabatahtlikke juba alates tegevuse algusaastatest. Kõige suuremat rolli kannavad vabatahtlikud ELFi talgute ja naftaprojekti juures. ELFi naftaprojekti vabatahtlikud on löönud kaasa mitme reostuse tõrjes alates 2006. aasta Loode-Eesti naftareostusest, kus oli abiks üle 300 vabatahtliku. Järgnevate aastate jooksul on ELF koostöös Päästeametiga koolitanud päästetöödeks üle 500 vabatahtliku, kokku on andmebaasiga liitunud üle 1000 vabatahtliku. ELFi talgutel lööb igal aastal kaasa pool tuhat vabatahtlikku. Tänavu toimus ELFi korraldusel ja vabatahtlike abiga 40 talgut.

Suur aitäh kõigile ELFi vabatahtlikele!

Pilte üritusest: http://goo.gl/8EaFZ

Säästev areng

11. novembril saatis EKO valitsusele ühisavalduse, milles soovitakse, et Eesti toetaks Euroopa Liidu tasandil suuremaid muutusi ühise põllumajanduspoliitika vallas. Nimelt soovivad keskkonnaühendused näha toetuste maksmist avaliku huvi alusel nagu kodumaise toidu kättesaadavus, põllumajandusmaastike hooldus, bioloogiline mitmemesisus ja maapiirkondade elujõulisus. EKO juhib tähelepanu, et samad põhimõtted on kirjas ka valitsusliidu programmis.

EKO loodab, et valitsus peab prioriteetseks avalikku hüve ja tegutseb selle suunas, et kaitsta neid seisukohti ka Euroopa Liidu tasandil.

EKO ühisavaldust saab lugeda siit: http://www.eko.org.ee/wp-content/uploads/2011/11/YPPseisukoht.pdf

...

18. detsembril osalesid ELFi eksperdid EKO maaelu arutelul, mille eesmärgiks oli anda sisendit 2013. aaasta järgse maaelu arengukavasse (MAK 2014-2020).

EKO liikmeid esindavad Põllumajandusministeeriumi juurde kokku kutsutud maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjonis Kaja Peterson (SEI) ning Aleksei Lotman (ELF).

...

Põllumajandusministeeriumile esitati EKO liikmete SWOT-analüüs Eesti põllumajanduse keskkonnamõjudega seotud problemaatikast. EKO peab maaelu arengu eelnõu juures oluliseks loodusvarade jätkusuutliku majandamise ja kliimameetme eesmärke, kuid panustab siinkohal ka teiste eesmärkide arutelusse

Analüüsiga saab tutvuda siin: http://www.eko.org.ee/wp-content/uploads/2011/12/EKO_MAK2020_SWOT_161211.pdf

...

2011. aasta lõpus on seoses Viru Keemia Grupi fosforiidikaevandamise uurimise alustamisega, taas aktuaalseks muutunud fosforiidikaevandamise mürgiste tagajärgede küsimus. Looduskaitse selts saatis välja avaliku pöördumise valitsusele ja mitmele Ida-Virumaa vallale, kus tõi ära mitmed põhjused, miks fosforiidi kaevandamine on endiselt ohtlik. ELF positsioon on samuti fosforiidikaevandamise vastane.

Loe täpsemalt: Bioneerist, Pealinnast ja Virumaa Teatajast 

...

ELFi osalusel toimunud Väinamere projekt annab põhjust endast kõnelda veel aastaid hiljem. 2000-2006 aastani Hiiumaal, Matsalus ja Vormsil paljude partnerite koostöös ning Rootsi WWF ja SIDA rahastatud Väinamere projekt valiti Euroopa Läänemere strateegia raames elluviidud projektide hulgast parimaks ökoregiooni projektiks

Väinamere projekt oli suunatud jätkusuutliku majandustegevuse arendamisele pool-looduslikel rannikualadel - inimese ja looduse arukale koostoimimisele. Arendati pärandkoosluste hooldamist karjatamise teel, projekti kaudu hangiti rannikualade hooldmiseks lihaveiseid, karjaaedu jm tehnikat. Arendati koostööd turismi ja käsitöövallas. Mitmed projektis osalejad on nüüdseks edukad ettevõtjad lihaveisekasvatuses, käsitöö vallas ja turismis. Vähetähtis polnud ka laiem keskkonnaharidus ja teavitustegevus.

Väinamere projektile järgnevail aegadel on alustanud ettevõtted palju edasi arenenud ja algatatud on ka uusi koostööprojekte. Lihaveiste arvukus on oluliselt tõusnud, lisaks karjatamise kvaliteedile ja elurikkuse säilitamisele, muutub järjest olulisemaks liha kvaliteet, mis ettevõtjale majanduslikku kasu tooks. Siin on Rootsi kolleegidelt palju õppida – kuidas kasutada rohusöötasid nii, et lihakvaliteet oleks kõrge, koormamata keskkonda teravilja kasvatamisega loomasöödaks? Rootsi ja Läti partneritega koostöös toimuv Snowbali projekt, mida rahastavad Interreg Kesk-Läänemere programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus, jätkab pärandkoosluste majandamise teemat ja püüab leida lahendust rannakarjamaade majandajatele täna olulistele küsimustele.

Teemat jätkab ka Rootsi WWFi toetatav uus projekt „Making Ecologically Approaches Transform Baltic Area Livelihoods" (akronüüm Meatball), mille raames on praegu kavandamisel märgalade taastamistöid pilootaladel. 29. novembril tutvuti Matsalus valminud ekspertiisiga rannaniitude olukorrast võimalikel pilootaladel ja arutati kus tuleks eutrofeerumise vähendamiseks ja rannaniidu elustikule paremate tingimuste loomiseks töid läbi viia. 

Lisaks külastati ja vaadati koos üle 2008. aastal ELFi ja riigi koostöös parandatud Männiku oja kärestikke. Lisalugemist Männiku oja taastamisest: http://goo.gl/PPeZy

Läänemere toitainete koormuse vähendamise ja pärandkoosluste majandamise projekti (akronüüm Meatball) raames korraldas ELF hanke ketastega rullrandaali ostmiseks Läänemaale ning veiste kogumissüsteemi - alumiiniumist kergaedade ostmiseks Hiiumaale.

...

Järgmise aasta "Teeme Ära" talgupäev toimub taas mai esimesel laupäeval ehk 5. mail 2012. Juba täna võib igas Eestimaa nurgas hakata plaani pidama, mida tuleval aastal talgupäeval ühiselt ette võtta. Senised talgupäevad on näidanud, et ettevalmistustega varakult algustades, saab talgupäeval ka suuremaid plaane teoks teha. Nii mõneski kandis on ehitatud uus aed, püstitatud külakiik või lammutatud räämas varemed.

2012. aastal toimub ka Eestist alguse saanud maailmakoristuse aktsioon, mille käigus paljudes riikides üle maailma oma kodukohta koristatakse. Eestis toimus sarnane prügikoristus mäletatavasti 2008. aastal, millest tänaseks on välja arenenud sadu erinevaid ettevõtmisi koondav talgupäev. Vajalike talgutööde algatajaks ja korraldajaks on iga kohalik kogukond ise.

Talgute kirjapanek Teeme Ära kodulehele algab tavapäraselt märtsi kuus.

...

2012. aasta 24. märtsist 25. septembrini toimub Let's Do It Worldi ülemaailmne koristusaktsioon.

Uut maailmakoristus aastat soovib Let's Do It Worldi meeskond http://2012.letsdoitworld.org/woods/

Loodusharidus

ELF osales 25.-27. novembril Tartus keskkonnamessil „Elukvaliteet 2011" AS Tartu Näitused messikeskuses. Kolmel päeval tutvustati ELF tegemisi ja jagati hiljuti lõppenud DemoFarmi projekti raames valminud infomaterjali. ELFi teavituse keskmeks on uus põllumajandusteemaline projekt Snowbal , pikema nimetusega „Toitainete koormuse vähendamine Läänemerre ja pärandkoosluste majandamine", mis keskendub pärandkoosluste ehk poollooduslike koosluste hooldamisele ja veekaitsele.

2. Meediakajastused novembris - detsembris

http://www.elfond.ee/et/uudised/tagasikaja-ajakirjanduses

3. Sihtannetused novembris - detsembris

Novembris laekus toetajatelt:

ELFi üldtoetuseks 274,22 (s.h. telefoniannetused 21,07)

Swedbank annetuskeskkonnast kõrele 75,72 ja lendoravale 3,20

Swedbank annetuskeskkonnast 2012 maailmakoristusele 50,00

Lisaks annetajatelt

Lendaoravale 23,00

Detsembris laekus toetajatelt:

ELFi üldtoetuseks 339,21 (s.h. telefoniannetused 12,47)

Swedbank annetuskeskkonnast kõrele 357,57 ja lendoravale 3,20

Swedbank annetuskeskkonnast 2012 maailmakoristusele 80,00

Sampo panga heategu lendorava toetuseks 980,00

Lisaks annetajatelt

Lendaoravale 174,00

Nahkhiirele 20,00

Metsauuringute toetuseks 100,00

Loomade heaks 30,00

Toetajad novembris

Eraisikud Keskkonnamessilt, Tiina Arumägi, Argo Aruvald, Toomas Birk, Kaie Holm, Mart Jüssi, Agur Koort, Kadri Kotkas, Tagmar Lehtme, Marika Lever, Liina Lust, Marika Maidla, Sandra Meigas, Anne Märtin, Mart Oruaas, Tiiu Panina, Kristel Põldma, Ilmar Selter, Maret Sildala, Marje Stüff, Alo Suursild, Kaire Sõmer, Kristi Sääsk, Veiko Vahimets, Jane Vain

Lendorvatele:

Kati Kiisverk, Julia-Anette Titov

Maailmakoristusele 2012:

AS Genteel, Ahti Heinla

Toetajad detsembris

Danske Bank AS, Swedbank AS, Anne Artus, Argo Aruvald, Maimu Halling, Anni Helm, Kaie Holm, Tõnu Jürjen, Mart Jüssi, Eveli Karner, Urve Keerd, Agur Koort, Anžela Kuvaldina, Marika Lever, Liina Lust, Marika Maidla, Sandra Meigas, Anne Märtin, Mart Oruaas, Tiiu Panina, Ranno Puumets, Kristel Põldma, Ilmar Selter, Maret Sildala, Kristi Sääsk, Kertu Toompea, Veiko Vahimets, Mai Vahtrik, Jane Vain, Priit Vassiljev, Ingrid Šelemba

Lendoravatele:

Ülle Hiet, Kati Kiisverk, Tarmo Kaljuvee, Mari Randmäe, Anu Siim, Julia-Anette Titov, Leanika Tamm, Katrin Saart, Svetlana Saikina

Nahkhiiretele:

Anne Oinonen

Kõredele:

Tarmo Kaljuvee, Hindrek Lootus

Maailmakoristusele 2012:

Nele Ingerpuu

Metsa hüvanguks:

Rainer Kuuba

Täname ka kõiki, kes toetavad meid Swedbanki annetuskeskkonna kaudu, kuid kelle nimesid me panga korraldusel ilma eraldi kokkuleppeta avalikustada ei tohi.

Täname!

4. Info

ELF suhtlusvõrgustikes