2. veebruaril tähistab maailm rahvusvahelist märgalade päeva. Kaua alahinnatud ja isegi põlatud maastikud on saamas meie kiiresti muutuvas maailmas üha väärtuslikemaks. Kui arvestada ühiskonnale pakutavaid keskkonnateenuseid nagu süsinikuringe, kliima reguleerimine jne., siis võib märgalasid pidada kõige väärtuslikumateks maastikutüüpideks. Eestiski on hakatud tasapisi mõistma, et soodel võib olla teisigi kasutuseesmärke peale kuivendamise ja turbakaevandamise, näiteks puhkealade ja marjamaana.

Eestimaa Looduse Fond (ELF)  korraldab koos partneritega seminari "Eesti märgalad 2012 - kus oleme ja kuhu läheme?" Seminari ettekanded räägivad sellest, milline on asjade seis ja mis on plaanis riigiasutustel, eraettevõtjatel ja ka vabaühendustel. Teemavaldkondadest on kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus ja ka sooarheoloogia. Samuti leiavad tutvustamist hetkel käimas olevad või äsja alanud  märgalasid puudutavad projektid.

Seminari päevakava http://www.elfond.ee/images/Margalade_paeva_seminar_p2evakava.doc

Ühe konkreetsema tegevusena märgalade kasulikkuse uurimisel ja teavitamisel teeb ELF koostööd Eesti ja Soome teadlastega projektis "Aktiivsete märgalameetmete abil toitaine koormuse vähendamine Läänemeres", kus uuritakse, kuidas  tehismärgalade rajamine võiks aidata vähendada põllumajandusreostust. Eesti puhul on pearõhk meile soomlaste kogemuse koju kätte toomisel. http://www.elfond.ee/et/teemad/raba/aktiivmaergalad

Ühtlasi tähistab ELF selle seminariga ka oma sünnipäeva, ülevaadet möödunud juubeliaastast võib lugeda siit:
http://www.elfond.ee/et/elfi-lugu/elf-20-programm


Lisamaterjale:

http://www.elfond.ee/et/teemad/raba/teised-maergaladega-seotud-looduskaitselised-tegevused/maergalade-paeev
(lühilingina: http://goo.gl/LVa7d )


Info:

Jüri-Ott Salm
ELFi juhatuse esimees
Tel. 5295933
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

8. juunil toimunud ELFi nõukogu koosolekul kinnitati 2010. a tegevusaruanne. Kokku oli ELFil 2010. aastal lõpuks töös 31 erinevat projekti. Valdkonniti jaotusid aktiivsed projektid järgmiselt: mets 1, meri 8, märgalad 3, teised looduskaitselised tegevused 10, loodusharidus 4 ja säästev areng 4 ning muu 4 projekti. Viimaste hulgas koostööprojektid SA Keskkonnaõiguse Keskusega ja EKO Sihtkapitali raames ellu viidud tegevused. Valdkondlik tegevuste jaotus põhineb ELFi nõukogu 2005. aasta otsustele, millega ELFi tegevuste põhirõhk suunati looduskaitselistele tegevustele: metsa, mere, märgalade ja liigikaitsega seonduvale. Täiendavalt panustatakse loodushariduse edendamisse Palupõhja looduskooli tegevusega ja säästva arengu temaatikas (sh elektrienergia tootmise keskkonnamõjude vähendamisele suunatud tegevused).

2010. aastal oli ELFil 275 eraisikust toetajat, sh konkreetsete projektide või tegevuste toetajad (näiteks lendorava- ja merekampaaniad, Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevakinkidena kogutud annetused, Swedpanga annetuskeskkonnas tehtud annetused). Erinevates tegevustes osales vabatahtlikena ligikaudu poolteist tuhat inimest, kes kõik aitasid kaasa ELFi eesmärkide täitmisele. 2010. aasta käive oli 9,99 miljonit krooni, millest 7,1 miljonit krooni saadi välismaistest allikatest.

Näitlikustav kaart "2010. aasta tegemised" ( PDF)

  Aastaaruanne 2010  ( PDF)

Juhatuse liikme volitused lõppesid Ivar Tammel, kes jätkab ELFi teabejuhina. ELFi juhatuse jätkab 3-liikmelisena: Jüri-Ott Salm (juhatuse esimees), Tarmo Tüür (juhatuse aseesimees) ja Kadri Kalmus (finantsjuht).

Info:

Jüri-Ott Salm

ELFi juhatuse esimees

52 95 933

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

05. oktoober 2012

Saabuval nädalavahetusel aset leidev Big Green Weekend ühendab looduskaitse vabatahtlikud kümnes Euroopa riigis. Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) eestvõttel peetakse talguid Soomaa luhtade, Nigula raba ja Palupõhja looduskooli hüvanguks. Palupõhja talgutel on peamiseks suhtluskeeleks viipekeel.

ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür ütles saabuvat nädalavahetust iseloomustades: „Ühe nädalavahetuse ja pelgalt vabatahtlike jõuga saab looduse heaks väga palju tehtud. Lisaks sünnib veel palju sellist, mida käega ei saa katsuda.“ Eestis osaleb talgutel sadakond vabatahtlikku. „Looduses ühise eesmärgi nimel tegutsemine liidab inimesi. Sügisvärvides looduse, kopsutäie rabaõhku ja porised kummikud saame ette lubada, ülejäänu tuleb igaühel ise avastada,“ lisas Tüür.

Eesootavate talgutööde ja kaasa löövate vabatahtlike hulk on kirev. Nigula rabas ehitavad vabatahtlikud vanadele kuivenduskraavidele turbapätsidest tamme, Soomaal võetakse võsa taastatavalt luhaniidult ning Alam-Pedjal Palupõhjas aitavad talgulised korrastada looduskooli ümbrust.

Sellel nädalal lõppesid arutelud, mille tulemusena Karula Rahvuspargis tegutsevad riigiasutused ja kohalikud inimesed kutsusid kokku koostöökogu. Loodud koostöökogu eesmärk on tagada rahvuspargi ühtlane areng ja muuta paremaks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöö. 

Vaade Karulale ja talgulistele

Maailma Looduse Fond (WWF) koos Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja teiste partnerorganisatsioonidega kutsuvad täna Euroopa Liidu valitsusi reformima EL-i põllumajanduspoliitikat, et efektiivselt pidurdada Läänemere jätkuvat eutrofeerumist, mis põhjustab igal aastal vetikate vohamist. Läänemere keskkonnaorganisatsioonide juhid kirjutasid alla ka avalikule kirjale, et tõmmata riigijuhtide tähelepanu jätkuvatele keskkonnaprobleemidele Läänemeres ja selle seosele põllumajanduspoliitikaga.

WWF usub, et toetusi tuleb maksta nendele talunikele, kes kasutavad eutrofeerumist vähendavaid meetodeid, mitte jagada otsetoetusi eelnevate toetussummade põhjal ilma igasuguste keskkonnakaitseliste nõudmisteta.

„Lisaks sellele, et tegemist on avaliku raha raiskamisega kriisi ajal, soodustavad otsetoetused  intensiivseid põllumajandamise viise, pannes keskkonnasõbralikumad põllundusmeetodid ebasoodsasse olukorda ja niimoodi panustades jätkuvalt maa- ja veekvaliteedi langusesse,“ märgib ELFi ekspert Aleksei Lotman. „Me teame, et paljud talunikud saavad ja tahavad kasutada jätkusuutlikke põllumajandamise viise, kuid praegu jäävad nad turul tootjatena sageli alla madalate keskkonnastandarditega intensiivpõllupidajatele – see on praeguse EL põllumajanduspoliitika kurb tulemus.“

WWF toob välja, et endiselt makstakse EL-is 75% toetusi maaomanikele nn baastoetusteks, mis ei nõua tagasi mingeid avalikke hüvesid. Ajaloolise pärandi tõttu saavad sellisest skeemist kasu rikkamate riikide suurimad maaomanikud.

Põllumajandustoetused on olnud osaks EL-i poliitikast alates viimasest maailmasõjast ja sageli süüdistatakse seda turu moonutamises, keskkonnaprobleemides ja arengumaade probleemide suurendamises.

„Paljude nende probleemidega on viimaste aastakümnete jooksul tegeldud, kuid 75% toetustest kasutatakse endiselt viisil, millest ei tõuse avalikkusele kasu, kuid ümbritsev keskkond kannatab kahju,“ lisab Aleksei Lotman. „Me kutsume üles valitsusi tundma vastutust meie Läänemere ja raha ees ning tagama selle, et võimalikult suur hulk raha läheks raiskavate otsetoetuste asemel selliste tegevuste toetamiseks, mis toovad kasu avalikkusele ja keskkonnale.“

Toetused põllumajandusele määratakse EL-i ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP-ga). See moodustab ligi 40% tervest EL-i eelarvest. Praegune ÜPP kehtib aastani 2013 ja järgmise perioodi läbirääkimised käivad praegu. Paralleelselt ÜPP läbirääkimistega on arutusel ka terve EL-i eelarve. Paljud olulised otsused tehakse lähikuude jooksul ning viimased eelarveotsused tehakse 2013. a alguses.

Läänemeremaade keskkonnaorganisatsioonide juhtide kirja saab lugeda  eesti keeles

Täpsemalt Läänemere eutrofeerumisest saab lugeda siit

ELFi mereteemaline leht: http://www.elfond.ee/et/teemad/meri

ELFi maaelu leht: http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/maaelu-programm

Lisainfo:

Aleksei Lotman, ELFi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja merekeskkonna ekspert

Tel (+372) 506 0879

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.