Mets elab. Eesti metsades kasvab ja elutseb teadlaste hinnangul üle 20 000 liigi elusorganisme. Kõik nad sõltuvad vähemalt mõnes oma elutegevuse etapis metsast ja seal elavatest teistest liikidest. Mets on oma läbipõimunud suhete tõttu tervik, mille puhul on praktiliselt võimatu öelda, millise suhte katkemine võib endaga kaasa tuua kogu terviku lagunemise. Sellest, et me oleme täna metsas läbi lõikamas mitmeid olulisi seoseid annab tunnistust fakt, et 25% Eesti ohustatud liikidest on seotud just metsadega.

Metsa rikkus ja tugevus lähtub tema mitmekesisusest. Mitmekesine mets tähendab elupaiku väga erinevatele liikidele, sh ka haruldastele liikidele. Suur mitmekesisus muudab metsad kahjustustele vastupidavamaks ja suurendab nende taastumisvõimet suurtest häiringutest (tormid, tulekahjud jne).

Selle sajandi alguse äärmiselt intensiivne metsamajandamine on surve alla pannud vanades metsades elutsevad liigid. Nende liikide säilimiseks on teadlaste hinnangul vaja Eestis jätta looduslikule arengule vähemalt 10% kogu Eesti metsade pindalast.

Lisaks vanade metsade elustikule vajavad tähelepanu ka spetsiifilistele elupaiganõudmistega liigid, kelle elutingimuste tagamiseks ei ole vaja suuri metsa-alasid kaitse alla võtta. Küll tuleb aga tagada neile liikidele vajalike elutingimuste säilimine, olgu selleks siis surnud puidu olemasolu, loodusliku veerežiimi säilimine, üksikute suurte vanade puude säilitamine vms.

Metsa tähtsust meie kultuuris on raske üle hinnata. Läbi aegade on just puude ja metsa kaudu otsitud ühendust oma esivanemate ja vaimumaailmaga. Metsades asuvate pühapaikade olulisusest annab tunnistust ka veel tänapäeval teada olevad 550 metsas asuvat pühapaika e. hiit.

ELFi põhilisteks tegevusteks Eesti metsades on: teadmistepõhiste säästva metsanduse printsiipide viimine Eesti metsapoliitikasse ja vastavasse seadusandlusse, koostöös erametsaomanikega säästliku metsamajandamise edendamine; koostöö metsafirmadega läbipaistva metsandussektori nimel; koostöö RMK-ga säästva metsanduse põhimõtete rakendamiseks riigimetsas; väärtuslike metsade inventeerimine; Eesti metsanduses ja metsadekaitsega seonduva jälgimine ja probleemidele tähelepanu juhtimine.

ELFi metsaprogrammis töötavad: Liis Kuresoo

ELF tegeleb Eesti metsade kaitsel järgmistes valdkondades:

Metsandus Eestis

Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Suurele osale Eestis elavatest ohustatud liikidest on koduks just metsad. Seetõttu on ELFi üheks prioriteediks just säästliku metsamajandamisega ja metsade kaitsega seotud küsimused.

Loe lähemalt

Metsade kaitse

Eesti teadlased on välja arvutanud, et meie looduse ühe kõige enamohustatud osa - vanade metsade elustiku - säilimiseks peame me range kaitse alla võtma VÄHEMALT 10% meie metsamaast.

Loe lähemalt

Vastutustundlik ettevõtlus

ELF teeb koostööd Eesti metsaettevõtetega, et levitada vastutustundliku ettevõtluse ideed. Sotsiaalne vastutus muutub järjest olulisemaks kriteeriumiks, mille põhjal tarbija otsustab, kas oma raha ühele või teisele firmale anda või mitte.

Loe lähemalt

Vääriselupaigad tulundusmetsades on otsekui puutumatud oaasid, kus leidub elupaiku paljudele liikidele.

Vääriselupaigad. Leili Mihkelson from Liis Kuresoo on Vimeo.

Surnud puit annab metsas eluvõimaluse rohkem kui tuhandele liigile, peamiselt seentele ja putukatele.

Surnud puud. Rein Kuresoo from Liis Kuresoo on Vimeo.

Puiskarjamaad ja puisniidud on esivanemate ränga tööga tehtud väga ilus pärand. Neid erakordselt liigirikkaid kooslusi annab mujalt maailmast otsida.

Puiskarjamaad ja -niidud. Aleksei Lotman from Eestimaa Looduse Fond on Vimeo.

Metsa kasvatamine on üks tore loominguline tegevus, see on nagu laste kasvatamine. Räägib Leili Mihkelson.

Noored kuused. Leili Mihkelson from Liis Kuresoo on Vimeo.

Kui film ei avane, vaata siit

Mängi metsamängu! ELF on loonud online-mängu, mis näitab metsa vananemist. Samuti ka koosluste vahetumist. Liikidevahelised suhted ja suktsessioon on üsna raskesti selgitatavad õpilastele, aga miks mitte ka täiskasvanutele.

Ootame kõiki huvilisi mängima ja metsaökosüsteemi erinevaid  arenguetappe tundma õppima.

Lendorav elab sellistes metsades, kus leidub talle pesitsemiseks, varjumiseks ja toitumiseks piisavalt õõnsustega puid, peamiselt haabasid, mistõttu on tähtis roll lendorava elus täita just vanadel metsadel. Paraku on raiesurve vanadele haavikutele täna väga suur ning lendoravate pesitsusalad on raiete tõttu killustunud.

Lendorava koduks võivad olla vääriselupaigad. Kuna lendoravad ei talu häirimist, on oluline, et lendorava elupaikades oleksid metsaraied välistatud. Kahjuks on suur osa Eesti vääriselupaikadest kahjustatud ning nende kaitse ei ole täna tagatud. Palju on võimalik olukorra parandamiseks ära teha metsafirmadel, vältides puitu, mis pärineb vääriselupaikadest.

Eesti metsades elutseb üle 20 000 liigi elusorganisme, kusjuures ligi kolmandik neist on ohustatud. Kaitstes lendorava elupaiku, paraneb ka teiste haruldaste liikide olukord, kes lendoravaga samas metsas elavad.

Kaudselt saab lendorava elupaiga kaitsele kaasa aidata ostes FSC sertifitseeritud tooteid, mis pärinevad keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest.