Kõik uudised

Konverentsil otsitakse vastust, kuidas käib meie mere ja soode käsi

31. jaanuar 2024
1. ja 2. veebruaril toimuval konverentsil “Meri ja soo” räägivad teadlased põnevamatest ja värskematest Läänemere ning märgaladega seotud uuringutest ja algatustest. Eestimaa Looduse Fondi korraldatava konverentsi ülekannet saab vaadata veebilehelt www.elfond.ee/konverents-2024
Konverentsil otsitakse vastust, kuidas käib meie mere ja soode käsi

Esimese päeva peategelaseks on meri. Juttu tehakse erinevatest mereelanikest nagu hülged, nahkhiired ja linnud. Samuti kõneldakse tuuleenergiast ja ligi kaks aastat tagasi kehtestatud mereplaneeringust. Uuritakse põllumajanduse mõjusid ja planeedisõbralikku toidulauda.

„Meri on keeruline ökosüsteem, millest inimesed just liiga palju ei tea. Meie kodumere suurim probleem on liigne toitainete jõudmine vette, mille üheks tulemuseks on eutrofeerumine, mis toob kaasa hulgi teisigi probleeme. Siin mängib olulist rolli meie toidulaud, mille mõju merele on raske märgata,” ütles ELFi kliimaprogrammi juht ja kalafoori eestvedaja Joonas Plaan. „Samas on väljakutsed meretuuleparkidega väga selge näide, kus kliimamuutuste lahenduste ja keskkonnahoiu vahelised mured on inimesele ka silmaga näha,“ lisas Plaan. Silmaga nähtavatele ja nähtamatutele probleemidele keskenduva merepäeva avab Eesti Teaduste Akadeemia president ja mereteadlane Tarmo Soomere. 

Konverentsi teisel päeval, 2. veebruaril ehk rahvusvahelisel märgalade päeval on fookuses sood. Jutuks tulevad viimastel kuudel palju kõneainet pakkunud turbakaevandamine ja kuivendus, ühtlasi soode taastamine. Samuti räägitakse märgaladega seotud keskkonnapoliitikast ning soode kuvandist näitusesaalides.

„Sood on elu- ja pesapaigaks mitmesugustele loomadele-taimedele, kes mujal turvaliselt toimetada ei saa. Soodes on tallel puhas ning mage vesi, mis on tänapäeval kullahinnaga. Kuivendamata sood aitavad leevendada kliimamuutusi. Viimase saja aastaga on neid erilisi paiku aga jäänud oluliselt vähemaks,” rääkis ELFi märgalade programmi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv. „Alles viimastel kümnenditel on hakatud laialdasemalt mõistma, milline pikaajaline ja laastav mõju on kuivendusel ja turbakaevandusel. Sestap on hakatud mitmel pool soid taastama, ent kahju korvamiseks tuleb veel pikk tee käia. Konverentsil otsime tasakaalupunkti inimtegevuse ja soode hoidmise vahel,” ütles Pungas-Kohv.


Kokku esineb konverentsil üle 30 teadlase ja eksperdi. Esimesel päeval võtavad sõna Tarmo Soomere, Tarmo Tüür, Urmas Lips, Kaire Torn, Georg Martin, Imre Taal, Mehis Rohtla, Jaan Kanger, Joonas Plaan, Silja Kana, Lembe Reiman, Kuido Kartau, Veljo Volke, Lauri Lutsar, Mart Jüssi ja Aleksei Lotman. Teisel päeval esinevad Antti Tooming, Eerik Leibak, Aveliina Helm, Jüri-Ott Salm, Riinu Rannap, Kristjan Tõnisson, Marko Kohv, Jüri Tiidermann, Mati Ilomets, Ain Kull, Liis Keerberg, Meelis Leivits, Urmas Tartes, Piret Pungas-Kohv, Jana Kutšinskaja, Silvia Lotman ja kunstnik Piret Räni. Üle antakse noore looduskaitsja auhind. Konverents on eesti keeles.

Konverentsi päevakava leiab veebilehelt www.elfond.ee/konverents-2024/paevakava


Konverentsi “Meri ja soo” toimumist toetavad Sigrid Rausing Trust, SessionLab, Mastercard ning ELi liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE ja Eesti riik projektiga „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (AdaptEST).



Rohkem infot:
www.elfond.ee/konverents-2024
www.facebook.com/events/1626378574833666