115003
115003B - Vanade tammedega võsastunud puiskarjamaa Karusel.Foto A.Palo (2009)
115003C - Vanade tammedega võsastunud puiskarjamaa Karusel.Foto A.Palo (2009)
115003D - Vanade tammedega võsastunud puiskarjamaa Karusel.Foto A.Palo (2009)
115003F - Vanade tammedega võsastunud puiskarjamaa Karusel.Foto A.Palo (2009)
115005
115005A - Võsastunud puisrohumaa Karuse teeristil. Foto A.Palo (2005)
115005G - Võsastunud puisrohumaa Karuse teeristil. Foto A.Palo (2005)
115005H - Võsastunud puisrohumaa Karuse teeristil. Foto A.Palo (2005)
115005K - Võsastunud puisrohumaa Karuse teeristil. Foto A.Palo (2005)
115005L - Võsastunud puisrohumaa Karuse teeristil. Foto A.Palo (2005)
115005M - Võsastunud puisrohumaa Karuse teeristil. Foto A.Palo (2005)
115007
115007C - Talvel on vanade puisrohumaade struktuur eriti hästi äratuntav. Foto A.Palo (2005)
115007E - Talvel on vanade puisrohumaade struktuur eriti hästi äratuntav. Foto A.Palo (2005)
115007H - Talvel on vanade puisrohumaade struktuur eriti hästi äratuntav. Foto A.Palo (2005)
115007I - Talvel on vanade puisrohumaade struktuur eriti hästi äratuntav. Foto A.Palo (2005)
115013
115013A - See põline tamm on kunagi üksildasena rohumaal kasvanud.Foto A.Palo (2009)
115013B - Tamme ümbritsevad temast palju nooremad, kuid juba oma eluea piirile jõudvad kased ja saared.Foto A.Palo (2009)
115016
115016 - Karuse-Linnuse hoiualale jääv omapärane mändide ja kaskedega segamets, mis on ilmselt kujunenud endisele kuivendatud puisrohumaale. Foto A. Palo (2010).
115016 - Karuse-Linnuse hoiualale jääv omapärane mändide ja kaskedega segamets, mis on ilmselt kujunenud endisele kuivendatud puisrohumaale. Foto A. Palo (2010).
115016 - Karuse-Linnuse hoiualale jääv omapärane mändide ja kaskedega segamets, mis on ilmselt kujunenud endisele kuivendatud puisrohumaale. Foto A. Palo (2010).
115016 - Karuse-Linnuse hoiualale jääv omapärane mändide ja kaskedega segamets, mis on ilmselt kujunenud endisele kuivendatud puisrohumaale. Foto A. Palo (2010).
115023
115023J - Laialehine mets Karuse küla lähedal on ilmselt endine puiskarjamaa.Foto A.Palo (2009)
115044
115044C - Vanad jämedad lehtpuud keset noort tihedat võsastikku viitavad, et ala võidi karjatamiseks kasutada veel 1980-l.Vääriselupaik Nehatu külas. Foto A.Palo (2009)
115044D - Vanad jämedad lehtpuud keset noort tihedat võsastikku viitavad, et ala võidi karjatamiseks kasutada veel 1980-l.Vääriselupaik Nehatu külas. Foto A.Palo (2009)
115044E - Vanad jämedad lehtpuud keset noort tihedat võsastikku viitavad, et ala võidi karjatamiseks kasutada veel 1980-l.Vääriselupaik Nehatu külas. Foto A.Palo (2009)
115058
115058E - Saarik Matsalu rahvuspargis, Meelva lähistel. Foto A.Palo (2009)
115058F - Saarik Matsalu rahvuspargis, Meelva lähistel. Foto A.Palo (2009)
115058G - Saarik Matsalu rahvuspargis, Meelva lähistel. Foto A.Palo (2009)
115058H - Saarik Matsalu rahvuspargis, Meelva lähistel. Foto A.Palo (2009)
115063
115063A - Ulatuslikus puisrohumaade kompleksis Meelvast edelas vahelduvad metsatukad veel üsna avatud lagendikega. Foto A.Palo (2009)
115063E - Ulatuslikus puisrohumaade kompleksis Meelvast edelas vahelduvad metsatukad veel üsna avatud lagendikega. Foto A.Palo (2009)
115063F - Ulatuslikus puisrohumaade kompleksis Meelvast edelas vahelduvad metsatukad veel üsna avatud lagendikega. Foto A.Palo (2009)
115084
115084C - Matsalu mõisa metsas pole kohati puisrohumaade struktuur enam äratuntav, varjuka laialehise metsa puud on erivanuselised. Foto A.Palo (2009)
115084L - Matsalu mõisa metsas pole kohati puisrohumaade struktuur enam äratuntav, varjuka laialehise metsa puud on erivanuselised. Foto A.Palo (2009)
115084N - Matsalu mõisa metsas pole kohati puisrohumaade struktuur enam äratuntav, varjuka laialehise metsa puud on erivanuselised. Foto A.Palo (2009)
115084O - Matsalu mõisa metsas pole kohati puisrohumaade struktuur enam äratuntav, varjuka laialehise metsa puud on erivanuselised. Foto A.Palo (2009)
137008
137008E - Saarik Taebla lähedal. Foto A. Palo (2009)
137008F - Saarik Taebla lähedal. Foto A. Palo (2009)
137008G - Saarik Taebla lähedal. Foto A. Palo (2009)
137014
137014A - Linnamäe lähedal olevale vääriselupaigale on iseloomulikud pärnad, sealhulgas vegetatiivselt uuenenud tüved. Hajusalt leidub ka kaunist kuldkinga. Foto A.Palo (2009)
137014B - Linnamäe lähedal olevale vääriselupaigale on iseloomulikud pärnad, sealhulgas vegetatiivselt uuenenud tüved. Hajusalt leidub ka kaunist kuldkinga. Foto A.Palo (2009)
137014C - Linnamäe lähedal olevale vääriselupaigale on iseloomulikud pärnad, sealhulgas vegetatiivselt uuenenud tüved. Hajusalt leidub ka kaunist kuldkinga. Foto A.Palo (2009)
137014D - Linnamäe lähedal olevale vääriselupaigale on iseloomulikud pärnad, sealhulgas vegetatiivselt uuenenud tüved. Hajusalt leidub ka kaunist kuldkinga. Foto A.Palo (2009)
137047
137047B - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres säilinud hõredad tammikud vahelduvad noorema järelkasvuga endistel niidulaikudel.Foto A.Palo (2004)
137047C - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres säilinud hõredad tammikud vahelduvad noorema järelkasvuga endistel niidulaikudel.Foto A.Palo (2004)
137047D - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres säilinud hõredad tammikud vahelduvad noorema järelkasvuga endistel niidulaikudel.Foto A.Palo (2004)
137047E - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres säilinud hõredad tammikud vahelduvad noorema järelkasvuga endistel niidulaikudel.Foto A.Palo (2004)
137051
137051B - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres olevas vääriselupaigas on iseloomulikud harunenud mitmetüvelised puud ning vanad sarapuupõõsad. Foto A.Palo (2004)
137051C - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres olevas vääriselupaigas on iseloomulikud harunenud mitmetüvelised puud ning vanad sarapuupõõsad. Foto A.Palo (2004)
137051E - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres olevas vääriselupaigas on iseloomulikud harunenud mitmetüvelised puud ning vanad sarapuupõõsad. Foto A.Palo (2004)
137051F - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres olevas vääriselupaigas on iseloomulikud harunenud mitmetüvelised puud ning vanad sarapuupõõsad. Foto A.Palo (2004)
137052
137052C - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres olev lagendikerohke endine puisrohumaa pakub muu hulgas kasvukohta kaunile kuldkingale. Foto A.Palo (2004)
137052L - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres olev lagendikerohke endine puisrohumaa pakub muu hulgas kasvukohta kaunile kuldkingale. Foto A.Palo (2009)
137052M - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres olev lagendikerohke endine puisrohumaa pakub muu hulgas kasvukohta kaunile kuldkingale. Foto A.Palo (2009)
137052N - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres olev lagendikerohke endine puisrohumaa pakub muu hulgas kasvukohta kaunile kuldkingale. Foto A.Palo (2009)
137056
137056B - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres on laialdastel aladel endised puisrohumaad. Foto A.Palo (2004)
137056C - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres on laialdastel aladel endised puisrohumaad. Foto A.Palo (2004)
137056D - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres on laialdastel aladel endised puisrohumaad. Foto A.Palo (2004)
137056E - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres on laialdastel aladel endised puisrohumaad. Foto A.Palo (2004)
137056J - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres on laialdastel aladel endised puisrohumaad. Foto A.Palo (2004)
137056L - Haapsalust lõunasse jääva põlise talutee ääres on laialdastel aladel endised puisrohumaad. Foto A.Palo (2004)
137059
137059a - Tammedega võsastunud puisrohumaa Haapsalu ja Uuemõisa piiril (foto A. Palo 2005)
137059b - Tammedega võsastunud puisrohumaa Haapsalu ja Uuemõisa piiril (foto A. Palo 2005)
137059c - Tammedega võsastunud puisrohumaa Haapsalu ja Uuemõisa piiril (foto A. Palo 2005)
137059d - Tammedega võsastunud puisrohumaa Haapsalu ja Uuemõisa piiril (foto A. Palo 2005)
137059e - Tammedega võsastunud puisrohumaa Haapsalu ja Uuemõisa piiril (foto A. Palo 2005)
137076
137076A - Vana mõisapark Suure-Lähtru teeristil.Foto A.Palo (2005)
137076B - Vana mõisapark Suure-Lähtru teeristil.Foto A.Palo (2005)
137076C - Vana mõisapark Suure-Lähtru teeristil.Foto A.Palo (2005)
137076F - Vana mõisapark Suure-Lähtru teeristil.Foto A.Palo (2005)
137076G - Vana mõisapark Suure-Lähtru teeristil.Foto A.Palo (2005)
137076J - Vana mõisapark Suure-Lähtru teeristil.Foto A.Palo (2005)
146090
146090a - Ungru jõe kaldamets (foto A. Palo 2005)
146090b - Mälestusmärk esimesele piibellikule ristimisele Ungru jõe ääres (foto A. Palo 2005)
146090c - Randa viiva raja ääres on infotahvel kobrastest ... (foto A. Palo 2005)
146090d - ...ja siinsamas saab näha ka kopratammi (foto A. Palo 2005)
146090e - Ungru jõe kaldamets (foto A. Palo 2005)
146090f - Ungru jõe kaldamets (foto A. Palo 2005)
146091
146091a - Selles raudteetammi kõrval kasvavas vääriselupaigas on rohkelt vanu sarapuutüvesid (foto A. Palo 2005)
146091b - Selles raudteetammi kõrval kasvavas vääriselupaigas on rohkelt vanu sarapuutüvesid (foto A. Palo 2005)
146091c - Selles raudteetammi kõrval kasvavas vääriselupaigas on rohkelt vanu sarapuutüvesid (foto A. Palo 2005)
146091d - Selles raudteetammi kõrval kasvavas vääriselupaigas on rohkelt vanu sarapuutüvesid (foto A. Palo 2005)
146092
146092a - Endise raudteetammi kõrval asuvas vääriselupaigas on säilinud rikkalik alusmets, võimsate mändide ladvad on aga päikesele avatud (foto A. Palo 2005)
146092b - Endise raudteetammi kõrval asuvas vääriselupaigas on säilinud rikkalik alusmets, võimsate mändide ladvad on aga päikesele avatud (foto A. Palo 2005)
146092c - Endise raudteetammi kõrval asuvas vääriselupaigas on säilinud rikkalik alusmets, võimsate mändide ladvad on aga päikesele avatud (foto A. Palo 2005)
146092d - Endise raudteetammi kõrval asuvas vääriselupaigas on säilinud rikkalik alusmets, võimsate mändide ladvad on aga päikesele avatud (foto A. Palo 2005)
146092e - Metsitsed ei teinud digiseebikaga hiilivast inimesest suuremat väljagi (foto A. Palo 2005
146093
146093a - Paralepa parkmetsas Ungru tee ääres kasvavad võimsad vanad männid, häiludes on rohkelt põõsaid ja lehtpuid (foto A. Palo 2005)
146093b - Paralepa parkmetsas Ungru tee ääres kasvavad võimsad vanad männid, häiludes on rohkelt põõsaid ja lehtpuid (foto A. Palo 2005)
146093c - Paralepa parkmetsas Ungru tee ääres kasvavad võimsad vanad männid, häiludes on rohkelt põõsaid ja lehtpuid (foto A. Palo 2005)
146094
146094a - Paralepa parkmetsa läänepoolse laagriplatsi lähistel kasvab struktuurirohke parasniiske männi-tammesegamets, mis Ungru jõe poole liikudes lodustub (foto A. Palo 2005)
146094b - Paralepa parkmetsa läänepoolse laagriplatsi lähistel kasvab struktuurirohke parasniiske männi-tammesegamets, mis Ungru jõe poole liikudes lodustub (foto A. Palo 2005)
146094c - Paralepa parkmetsa läänepoolse laagriplatsi lähistel kasvab struktuurirohke parasniiske männi-tammesegamets, mis Ungru jõe poole liikudes lodustub (foto A. Palo 2005)
146094d - Paralepa parkmetsa läänepoolse laagriplatsi lähistel kasvab struktuurirohke parasniiske männi-tammesegamets, mis Ungru jõe poole liikudes lodustub (foto A. Palo 2005)
154169
154169_1 - Luitehõrendik Keibu kanali ääres. Foto A.Palo (2008)
154169_2 - Luitehõrendik Keibu kanali ääres. Foto A.Palo (2008)
154169_3 - Luitehõrendik Keibu kanali ääres. Foto A.Palo (2008)
154169_4 - Luitehõrendik Keibu kanali ääres. Foto A.Palo (2008)
154170
154170_1 - Nõva maastikukaitseala laiendusse kuuluvalt vääriselupaigalt on hiljuti puid raiutud, kuid vääriselupaiga jaoks olulisi vanu ja kuivanud puid on säilinud. Foto A. Palo (2009)
154170_21 - Nõva maastikukaitseala laiendusse kuuluvalt vääriselupaigalt on hiljuti puid raiutud, kuid vääriselupaiga jaoks olulisi vanu ja kuivanud puid on säilinud. Foto A. Palo (2009)
154170_3 - Nõva maastikukaitseala laiendusse kuuluvalt vääriselupaigalt on hiljuti puid raiutud, kuid vääriselupaiga jaoks olulisi vanu ja kuivanud puid on säilinud. Foto A. Palo (2009)
154170_4 - Nõva maastikukaitseala laiendusse kuuluvalt vääriselupaigalt on hiljuti puid raiutud, kuid vääriselupaiga jaoks olulisi vanu ja kuivanud puid on säilinud. Foto A. Palo (2009)
154170_5 - Nõva maastikukaitseala laiendusse kuuluvalt vääriselupaigalt on hiljuti puid raiutud, kuid vääriselupaiga jaoks olulisi vanu ja kuivanud puid on säilinud. Foto A. Palo (2009)
155018
155018A - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155018B - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155018C - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155018D - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155047
155047A - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155047B - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155047C - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155047D - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155047E - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155047F - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155047G - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155073
155073B - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155073C - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155073D - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155073E - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155073F - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155073G - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155074
155074A - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155074B - Need tänasele Leidissoo looduskaitsealale jäävad vääriselupaigad meenutavad 1960-te lõpu suurtorme. Foto A. Palo (2009)
155081
155081D - Talvel paistavad valgusrikastel puisrohumaadel kasvanud vanad tammed noorema võsa seest eriti hästi välja. Foto A.Palo (2005)
155081H - Talvel paistavad valgusrikastel puisrohumaadel kasvanud vanad tammed noorema võsa seest eriti hästi välja. Foto A.Palo (2005)
155081J - Talvel paistavad valgusrikastel puisrohumaadel kasvanud vanad tammed noorema võsa seest eriti hästi välja. Foto A.Palo (2005)
155081K - Talvel paistavad valgusrikastel puisrohumaadel kasvanud vanad tammed noorema võsa seest eriti hästi välja. Foto A.Palo (2005)
155088
155088_1 - Tüüpiline samblikumännik vanadel rannavallidel. Nõva maastikukaitseala. Foto A. Palo (2008)
155088_2 - Tüüpiline samblikumännik vanadel rannavallidel. Nõva maastikukaitseala. Foto A. Palo (2008)
155089
155089_1 - See umbes 250 aastaste mändidega luitemets on nüüd Nõva maastikukaitseala koosseisus. Foto A.Palo (2008)
155089_2 - See umbes 250 aastaste mändidega luitemets on nüüd Nõva maastikukaitseala koosseisus. Foto A.Palo (2008)
155089_3 - See umbes 250 aastaste mändidega luitemets on nüüd Nõva maastikukaitseala koosseisus. Foto A.Palo (2008)
155089_4 - See umbes 250 aastaste mändidega luitemets on nüüd Nõva maastikukaitseala koosseisus. Foto A.Palo (2008)
|
