000712a - Rohkete tüügaste ja lamapuiduga angervaksahaavik Savikoti küla lähedal valdade piiril. Fotod A. Palo (2005)
000712f - Rohkete tüügaste ja lamapuiduga angervaksahaavik Savikoti küla lähedal valdade piiril. Fotod A. Palo (2005)
000712i - Rohkete tüügaste ja lamapuiduga angervaksahaavik Savikoti küla lähedal valdade piiril. Fotod A. Palo (2005)
000712k - Rohkete tüügaste ja lamapuiduga angervaksahaavik Savikoti küla lähedal valdade piiril. Fotod A. Palo (2005)
117103
117103 - Teekond läbi vääriselupaiga. Kunagist üraskirüüstet on küll ka majandatud, kuid hilisemad loodusliku häiringu käigus hukkunud puud on kooslusse alles jäänud. Looduses oleks seda tüüpi mets alati häilurikas. Foto A. Palo (2010).
117103 - Teekond läbi vääriselupaiga. Kunagist üraskirüüstet on küll ka majandatud, kuid hilisemad loodusliku häiringu käigus hukkunud puud on kooslusse alles jäänud. Looduses oleks seda tüüpi mets alati häilurikas. Foto A. Palo (2010).
117103 - Teekond läbi vääriselupaiga. Kunagist üraskirüüstet on küll ka majandatud, kuid hilisemad loodusliku häiringu käigus hukkunud puud on kooslusse alles jäänud. Looduses oleks seda tüüpi mets alati häilurikas. Foto A. Palo (2010).
117103 - Teekond läbi vääriselupaiga. Kunagist üraskirüüstet on küll ka majandatud, kuid hilisemad loodusliku häiringu käigus hukkunud puud on kooslusse alles jäänud. Looduses oleks seda tüüpi mets alati häilurikas. Foto A. Palo (2010).
117103 - Teekond läbi vääriselupaiga. Kunagist üraskirüüstet on küll ka majandatud, kuid hilisemad loodusliku häiringu käigus hukkunud puud on kooslusse alles jäänud. Looduses oleks seda tüüpi mets alati häilurikas. Foto A. Palo (2010).
117103 - Teekond läbi vääriselupaiga. Kunagist üraskirüüstet on küll ka majandatud, kuid hilisemad loodusliku häiringu käigus hukkunud puud on kooslusse alles jäänud. Looduses oleks seda tüüpi mets alati häilurikas. Foto A. Palo (2010).
117103 - Teekond läbi vääriselupaiga. Kunagist üraskirüüstet on küll ka majandatud, kuid hilisemad loodusliku häiringu käigus hukkunud puud on kooslusse alles jäänud. Looduses oleks seda tüüpi mets alati häilurikas. Foto A. Palo (2010).
117104
117104 - Teelt vaadates tundub, et vääriselupaigast pole suurt midagi järel. Kohale jõudes selgub, et on nii lamapuitu, erivanuselisust ja eiliigilisust kui vahelduvaid niiskustingimusi. Foto A. Palo (2010).
117104 - Teelt vaadates tundub, et vääriselupaigast pole suurt midagi järel. Kohale jõudes selgub, et on nii lamapuitu, erivanuselisust ja eiliigilisust kui vahelduvaid niiskustingimusi. Foto A. Palo (2010).
117104 - Teelt vaadates tundub, et vääriselupaigast pole suurt midagi järel. Kohale jõudes selgub, et on nii lamapuitu, erivanuselisust ja eiliigilisust kui vahelduvaid niiskustingimusi. Foto A. Palo (2010).
117104 - Teelt vaadates tundub, et vääriselupaigast pole suurt midagi järel. Kohale jõudes selgub, et on nii lamapuitu, erivanuselisust ja eiliigilisust kui vahelduvaid niiskustingimusi. Foto A. Palo (2010).
117104 - Teelt vaadates tundub, et vääriselupaigast pole suurt midagi järel. Kohale jõudes selgub, et on nii lamapuitu, erivanuselisust ja eiliigilisust kui vahelduvaid niiskustingimusi. Foto A. Palo (2010).
117104 - Teelt vaadates tundub, et vääriselupaigast pole suurt midagi järel. Kohale jõudes selgub, et on nii lamapuitu, erivanuselisust ja eiliigilisust kui vahelduvaid niiskustingimusi. Foto A. Palo (2010).
117107
117107 - Mõõdukalt majandatud viljakas segamets, kus ülejäänud puudest vähemalt 2 korda vanemad üksikud männid viitavad tollal valitsenud teistsugustele kasvutingimustele. Võimalik, et männid hakkasid kasvama pärast põlengut. Foto A. Palo (2010).
117107 - Mõõdukalt majandatud viljakas segamets, kus ülejäänud puudest vähemalt 2 korda vanemad üksikud männid viitavad tollal valitsenud teistsugustele kasvutingimustele. Võimalik, et männid hakkasid kasvama pärast põlengut. Foto A. Palo (2010).
117107 - Mõõdukalt majandatud viljakas segamets, kus ülejäänud puudest vähemalt 2 korda vanemad üksikud männid viitavad tollal valitsenud teistsugustele kasvutingimustele. Võimalik, et männid hakkasid kasvama pärast põlengut. Foto A. Palo (2010).
117107 - Mõõdukalt majandatud viljakas segamets, kus ülejäänud puudest vähemalt 2 korda vanemad üksikud männid viitavad tollal valitsenud teistsugustele kasvutingimustele. Võimalik, et männid hakkasid kasvama pärast põlengut. Foto A. Palo (2010).
117107 - Mõõdukalt majandatud viljakas segamets, kus ülejäänud puudest vähemalt 2 korda vanemad üksikud männid viitavad tollal valitsenud teistsugustele kasvutingimustele. Võimalik, et männid hakkasid kasvama pärast põlengut. Foto A. Palo (2010).
117107 - Mõõdukalt majandatud viljakas segamets, kus ülejäänud puudest vähemalt 2 korda vanemad üksikud männid viitavad tollal valitsenud teistsugustele kasvutingimustele. Võimalik, et männid hakkasid kasvama pärast põlengut. Foto A. Palo (2010).
123070
123070a - Mustikamännik Kildu-Ärma tee ääres. Fotod A. Palo (2005)
123070d - Mustikamännik Kildu-Ärma tee ääres. Fotod A. Palo (2005)
123232
123232a - Puhkekoha ja valikraietega majandatud vääriselupaik Sakala tee alguses. Kas haruldane kevad-ristmadar (Cruciata glabra)
pole mitte kujunemas kohalikuks invasiiviks? Liiki leidub hajusalt kõikjal metsa all kuni elektriliinini sihini. Foto A.Palo (2005)
123232b - Puhkekoha ja valikraietega majandatud vääriselupaik Sakala tee alguses. Kas haruldane kevad-ristmadar (Cruciata glabra)
pole mitte kujunemas kohalikuks invasiiviks? Liiki leidub hajusalt kõikjal metsa all kuni elektriliinini sihini. Foto A.Palo (2005)
123232d - Puhkekoha ja valikraietega majandatud vääriselupaik Sakala tee alguses. Kas haruldane kevad-ristmadar (Cruciata glabra)
pole mitte kujunemas kohalikuks invasiiviks? Liiki leidub hajusalt kõikjal metsa all kuni elektriliinini sihini. Foto A.Palo (2005)
123232d - Puhkekoha ja valikraietega majandatud vääriselupaik Sakala tee alguses. Kas haruldane kevad-ristmadar (Cruciata glabra)
pole mitte kujunemas kohalikuks invasiiviks? Liiki leidub hajusalt kõikjal metsa all kuni elektriliinini sihini. Foto A.Palo (2005)
123248
123248a - Heimtali mõisa parkmets. Foto A.Palo (2005)
123248b - Salumetsade liik mets-nõianõges (Stachys sylvatica) heimtali parkmetsas. Foto A.Palo (2005)
123248c - Heimtali mõisa parkmets. Foto A.Palo (2005)
123248d - Heimtali mõisa parkmets. Foto A.Palo (2005)
151002
151002 - Talutagune hõre saarik ei vihja rohumaalt vaadates kuidagi, et metsa all leidub nii vanu ja jämedaid kõdunevaid puid. Foto A. Palo (2010).
151002 - Talutagune hõre saarik ei vihja rohumaalt vaadates kuidagi, et metsa all leidub nii vanu ja jämedaid kõdunevaid puid. Foto A. Palo (2010).
151002 - Talutagune hõre saarik ei vihja rohumaalt vaadates kuidagi, et metsa all leidub nii vanu ja jämedaid kõdunevaid puid. Foto A. Palo (2010).
151002 - Talutagune hõre saarik ei vihja rohumaalt vaadates kuidagi, et metsa all leidub nii vanu ja jämedaid kõdunevaid puid. Foto A. Palo (2010).
151002 - Talutagune hõre saarik ei vihja rohumaalt vaadates kuidagi, et metsa all leidub nii vanu ja jämedaid kõdunevaid puid. Foto A. Palo (2010).
151002 - Talutagune hõre saarik ei vihja rohumaalt vaadates kuidagi, et metsa all leidub nii vanu ja jämedaid kõdunevaid puid. Foto A. Palo (2010).
151002 - Talutagune hõre saarik ei vihja rohumaalt vaadates kuidagi, et metsa all leidub nii vanu ja jämedaid kõdunevaid puid. Foto A. Palo (2010).
151003
151003a - Võimsad plankjuurtega jalakad Tänassilma jõelammi serval. Foto A.Palo (2005)
151003b - Võimsad plankjuurtega jalakad Tänassilma jõelammi serval. Foto A.Palo (2005)
151003c - Võimsad plankjuurtega jalakad Tänassilma jõelammi serval. Foto A.Palo (2005)
151008
151008 - Selles vääriselupaigas on tehtud raiet, piisavalt puitu on jäänud loodusesse. Foto A. Palo (2010).
151008 - Selles vääriselupaigas on tehtud raiet, piisavalt puitu on jäänud loodusesse. Foto A. Palo (2010).
151008 - Selles vääriselupaigas on tehtud raiet, piisavalt puitu on jäänud loodusesse. Foto A. Palo (2010).
151008 - Selles vääriselupaigas on tehtud raiet, piisavalt puitu on jäänud loodusesse. Foto A. Palo (2010).
