Ookeanimaailm 3D: Tagasitulek jutustab loo Punasesse Raamatusse kantud merikilpkonnast (caretta caretta), kes järgneb oma esivanemate ürgsele kutsele, suundudes pikale ja seiklusrohkele rännakule Atlandi ookeanis. Aukartust äratavalt kaunis lugu maailmamerest ja selle elanikest 3D-formaadis. Kinodes alates 17. septembrist.
Filmis on näha lisaks looduse ilule ka mere keskkonnaprobleeme. Kuid Atlandi ookeanist lähemal on meie oma Läänemeri, mis mõjutab meid ja mida mõjutame meie.
Eestimaa Looduse Fond on koostanud Läänemere-teemalise küsimustiku, millega saab enda teadmisi meie kodumere kohta proovile panna. Alustuseks mõnest olulisemast keskkonnaprobleemist.
Kuulates või lugedes jutte Läänemere keskkonnast, võib esmapilgul tekkida mulje, nagu oleks tegemist ülikeerulise probleemide sasipuntraga: oht bioloogilisele mitmekesisusele, merelindude hukkumine naftareostuse tõttu, kalavarude vähenemine, kalade toksilisus, vetikamürkidest saastunud supelrannad, gaasitoru ehitamise keskkonnariskid jne.
Tõepoolest, paljud nüüdisaja probleemid on väga keerulised, kuid Läänemere keskkonnateema olemuse saab ka viieaastasele selgeks teha: me oleme selle mere ära solkinud ja see on ropp.
Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused. Kui jõgesid, järvi ja Läänemerd on koormatud üleliigse väetisega, põhjustab see eutrofeerumisena tuntud keskkonnaprobleemi. Eutrofeerunud veekogus toimuvad massilised sinivetikate õitsengud, mis vähendavad vee läbipaistvust ja loomulikku ilu, kuid lisaks tarbivad sinivetikad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, põhjustades kalade masshukku ja suplejatel nahakahjustusi. Samuti vähendab eutrofeerumine veekogude bioloogilist mitmekesisust ja kahjustab ökoloogilist tasakaalu.
Viimasel ajal on esile kerkinud palju uusi algatusi Läänemere kasutamiseks, sealhulgas torujuhtmete ehitamine, laevaliikluse tihendamine, sillaideede väljapakkumine ja avamere tuuleparkide loomine. Erinevad huvid võivad aga põrkuda. Tuulikuid on mugav rajada madalasse vette, kuid madalikke vajavad ka kalad kudemiseks või merel peatuvad linnud toitumiseks. Seetõttu tegeldakse praegu merealade planeerimise ja kaitstavate Natura alade määratlemisega tsoneerimaks Läänemeri nii, et äriprojektid keskkonda vähem kahjustaks. Merekaitse ja -kasutuse parema planeerimise eesmärgil tahab Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondiga (WWF) kaasa aidata integreeritud merekasutuse kontseptsiooni (Integrated Sea Use Management - ISUM) rakendamisele Läänemeres, sest juba praegu on merel kitsas ja järjest halvemaks olukord läheb. Muretsejad küsivad aga koguni, kas Läänemeri on tulevikus eelkõige looduskeskkond, kus edendatakse näiteks kalandust, puhkemajandust ja turismi, või muutub see elutuks transpordikanaliks ning ainuüksi tuuleenergia allikaks. Iga uus laev või torujuhe pole eraldi võttes tõenäoliselt suur riskitegur, kuid lõppkokkuvõttes võivad need tehnorajatised merd kui elupaika tõsiselt kahjustada. Mida tihedam on transport, seda suurem on paratamatult naftareostuse ja teiste õnnetuste toimumise tõenäosus. Raske on hinnata, kas see kõik võiks muuta mere mingiks surnud, haisvaks kloaagiks.
Kuid miks seda Läänemere kaitset üldse nii tähtsaks peetakse? Kas seal on mingid eriliselt väärtuslikud kalavarud? Või on puhast merevett veel millekski tarvis? Mis mõtet on päästa naftaseid linde? Kas reostunud supelrannad saaks asendada veeparkidega? Kui palju on eutrofeerumise tõttu tõusnud kala hind? On kindel, et need teemad väärivad küll arutust, kuid ei kõiguta põhilist: meri on reostatud ja see jama tuleb nüüd korda teha.
Võibolla kõige olulisem, mida me teha saame, on olla teadlikud mere probleemidest - tunda huvi.
ÄRA LASE SELLEL JUHTUDA!
Kontrolli enda teadmisi
Loe küsimust ja pakutavaid vastusevariante tähelepanelikult. Vastuseid võib olla ka mitu, õigeks loetakse ainult seda, kui oled ära arvanud kõik pakutud õiged variandid. Kohe saad ka kontrollida, kas vastus oli õige ja lugeda laiemat selgitust. Kui tahad ühe hooga läbi saada, tasub võibolla veidi ELFi lehel ringi vaadata, vastused on siin tegelikult olemas:-). Aga hindeid siin ei panda, kui saad üle 70% õigesti, võid endale välja trükkida uhke sertifikaadi.
Jälgi, mis toimub. Näiteks keskkonnamõju hindamine (KMH) on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. Inimesed peaksid jälgima keskkonnamõjude hindamisi, sest kodanike sekkumisel võib olla arendusprotsessile otsustav mõju. Merekeskkonna puhul on üldine probleem, et inimesed kipuvad tajuma nagu merel toimuv arendus ei puudutaks neid ja ärkavad alles siis kui on juba liiga hilja. On üldiselt teada, et kohalikud keskkonnaaktivistid tegutsevad ennekõike siis, kui toimuv puudutab nende otsest elukeskkonda, meri aga on kaugel. Ja väga sageli on inimestel tunne, et midagi muuta nagunii ei õnnestu. Tegelikult see nii ei ole, ka lihtsalt sekkumine muudab protsesse otsustavalt. Seisa enda õiguste eest!
Parim, mida igaüks teha saab, on tarbida säästvalt, näiteks eelistades 
Jälgi, mis toimub. Näiteks 
Liitu keskkonnakaitsjatega, näiteks tule 
