Loodusliku arengu käigus ei saa jõed ega ojad muutuda pikaks sirgeks kraaviks, kuid lähiajaloos on paljud Eestimaa väiksemad vooluveekogud just sirgeks kaevatud, eesmärgiga juhtida vett kiiresti maastikust eemale, et kuivendada maad metsakasvatamiseks ja põlluharimiseks. Selle tulemusena on tehtud karuteene vooluvetes ja kallastel toimetavale elustikule. Nii on läinud ka Penijõega.
Talguliste abiga ehitati sirgeks kaevatud jõelõiku vitstest paunad hapandi jõkke mõned suuremad puunotid. See aitab voolukiirust aeglustada, muudab jõe veidi looklevamaks ja tekitab juurde erinevate sügavustega jõelõike. Seda ka siis, kui jõekallastel leiduvast materjalist ehitatud voolusuunajad ajapikku lagunevad. Selle tulemusena muutub Penijõgi elupaigana mitmekesisemaks, pakkudes nii paremaid elutingimusi rohkematele liikidele.
Kuna vee maastikest kadumisega taanduvad ka kahepaiksete elupaigad, siis rajati talguliste abiga Penijõe äärde ka väike tiigike, mis tulevikus pakub kudemispaika siinsetele konnadele.
Lisaks töötegemisele tutvume lähemalt Matssalu luhtade ja sealse elurikkusega. 2025. aasta on ELFi vabatahtlikele just luha aastaks kuulutatud, mis annab võimaluse nende maa ja vee kohtumisel tekkinud omanäoliste öäkosüsteemidega paremini tuttavaks saada.
Rohkem infot ELFi talgute kohta leiab alati talgute kodulehelt. Luhatalguid rahastab projekt BaltCOP, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmist 2021-2027 (INTERREG).
Suvel tehtud talgutegevused Penijõel
2025. aasta suvel on ELFi vabatahtlikud talgulised käinud mimel korral Penijõele rajamas väikseid veekvaliteedi parandamiseks mõeldud voolusuunajaid ja kärestikke. Samas ei saa unustada kohalikku elurikkust - talgulised rajasid ka kahepaiksetele tiigi ning looked, mis pakuvad substraati ja paljunemispaika vee-elustikule.
Talgulised 2025. a suveö Penijõe kõrval tiiki kahepaiksetele sobivaks tegemas
