Läänemere tervis on kehv

Meie kodumere tervis on kehv – kohin kõrvus ja kurk umbes, süda puperdab ja kõht valutab. Mõnikord on süda paha ja silme ees virvendab, tõuseb palavik ja iiveldab.

Läänemere põdura tervise üks peamistest põhjustest on meie põllupidamise viis. Väetised, mida oma põllumaadel kasutame, jõuavad lõpuks merre. Selle tulemusena saab meri üleliia palju toitaineid, mis omakorda tähendab muu hulgas, et:

• vetikad saavad jõudu vohada ja muudavad vee läbipaistmatuks ning hapnikuvaeseks. Sellises vees on kaladel halb elada;
• inimeste tervisele ohtlik sinivetika õitsemine takistab suviti veemõnude nautimist. Teadlased on täheldanud, et sinivetikas alustab merevees levimist aina varem ning prognoositakse, et mõnes mereosas ei pruugi tulevikus ujuda saadagi.

>> Kuidas ELF aitab? ELF aitab näiteks koostöös talgulistega ja põllumeestega varasemalt sirgeks aetud jõgesid looklevaks tagasi muuta. Nii on toitainetel väiksem tõenäosus merre sattuda.

See, kuidas me oma kodumerd majandame ning kuidas ja keda püüame, on mere tervise seisukohast ülitähtis. Näiteks võib ülepüük tuua kaasa mere elurikkuse järsu vähenemise ning me:

• toidulaual on vähem kohalikku kala ja rohkem suure keskkonnamõjuga kasvanduste kala;
• rannikutel elavad kogukonnad kaotavad ühe tegevusala ja sissetulekuallika;
• mõningaid Läänemerele omaseid liike, nagu tursk ja angerjas kohtame veel vaid raamatu lehekülgedel.

>> Kuidas ELF aitab? ELF on loonud kestliku kala juhise - Kalafoori, kust saad enne poodi või turule minekut järele vaadata, millise kala ost on meresõbralik. Teeme koostööd poodidega, et ka kaubandus oskaks vältida mere tervisele halvasti mõjuvate kalaliikide müümist meile. Samuti istume poliitikute, ametnikega, kaluritega ühise laua taga, et päästa viimaseid hingetõmbeid tegevate angerja ja tursa elu.

Meie kodumere tervisele on ohuks ka naftareostus. Et kaubad ja inimesed jõuaksid ühest sihtkohast teise, käib Läänemerel tihe laevaliiklus. Seetõttu on meie kodumerel naftareostuse tõenäosus kõrge. Eestis toimus viimati suurem õnnetus 2006. aastal ning ka 2022. aastal avastati reostus mitmelt saarelt. 

>> Kuidas ELF aitab? ELF koondab ja koolitab vabatahtlikke, kes oleksid valmis loodusele appi tulema naftareostuse tagajärgede likvideerimisel Läänemerel. Reageerimisvalmis vabatahtlikke peab olema palju ja nende ettevalmistus peab olema väga heal tasemel, et näiteks õliste merelindude pesu ja hoidu korraldada ning vajadusel aidata Päästeametit reostuse piiramisel merel ja ranniku koristamisel.

Kliimamuutused on kütnud meie kodumere vee soojemaks kui see kunagi olnud on: jääkatet on vähem kui varem ning selle kestus on lühem. Tormid, eriti kevadised, on merel tugevamad kui kunagi varem. See tähendab, et:

• soojema merevee, rohkemate sademete ja vähesema jää tõttu on vetikate kasvuks soodsamad tingimused, mis põhjustavad meres mh nn surnud tsoone, kus elu hääbub täielikult;
• vähema ja lühemalt püsiva jääkatte tõttu võivad viigerhülged siitkandist lõplikult kaduda, sest viigerhülged vajavad poegimiseks jääd;
• tugevamad tormid ning heitlik jääkate raskendavad saareelanike ligipääsu kodudele, sest tormid segavad praamiliiklust ja jääteid ei avata.

>> Kuidas ELF aitab? ELF jälgib valvehülgena, et taastvuenergia arendused oleksid võimalikult väikse keskkonnamõjuga ning imetajate, kalade ja lindude, nahkhiirte elule oleks tuulikute rajamine minimaalse mõjuga. Otseselt on ELF seotud nahkhiirte uuringuga merel ning hüljeste kaitsmisega. Tegutseme selle nimel, et Eesti ühiskonnas leviks teaduspõhine arusaam kliimamuutusest, selle põhjustest, mõjudest ning lahendustest. 

Saad meie kodumere tervise parandamisele kaasa aidata annetades!

AITAN MEREL KERGEMALT HINGATA