Kalanduse eest vastutavad ministrid seavad ohtu Läänemere taastumise

„Räim ja kilu ei ole pelgalt olulised kaubanduslikud liigid – nad on Läänemere toiduvõrgu oluline lüli, mis toetab nii inimest, turska ja lõhet kui ka merelinde ja -imetajaid,“ selgitas Eestimaa Looduse Fondi kestliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. „Räime ja kilu majandamine erilise ettevaatusega on hädavajalik kogu ökosüsteemi taastamiseks, kuid hetkel on vastutavad ministrid ja otsustajad teinud vastupidise valiku.“ Läänemere mitmeaastane kava ja ühtne kalanduspoliitika on vastu võetud ja kokku lepitud selleks, et Läänemere kalad saaksid taastuda ning keskkonnaseisund paraneks. „Kui neid reegleid ei järgita, siis seda kõike ei juhtu ja ühel hetkel ei ole enam kalu, keda kaitsta ja püüda,“ lisas Plaan.

Kuigi Nõukogu otsused Läänemere püügivõimaluste kohta on sügavalt pettumustvalmistavad, annab veidi lootust Euroopa Komisjoni ja mitme liikmesriigi ühine avaldus, milles lubatakse suurendada pingutusi Läänemere varude taastamiseks. Ehkki avaldus ei ole õiguslikult siduv ja jääb vajalikele viivitamatutele sammudele alla, loodavad keskkonnaorganisatsioonid, et see märgib poliitilise tahet puudutavat pööret.

„Me ei saa jätkata Läänemere kalavarude majandamist justkui eksisteeriks iga varu vaakumis,“ võttis teema kokku Justyna Zajchowska, WWF-i Läänemere programmi kalanduse juht. „Varude taastamise ühisavaldus on teretulnud tunnistus, et senist majandamist tuleb parandada. Kuid sõnadele peavad järgnema teod. Selle hapra ökosüsteemi tuleviku – ja sellest sõltuvad elatusallikad – määrab tõeliselt ettevaatus- ja ökosüsteemipõhise kalanduse juhtimise rakendamine juba praegu, mitte määramatus tulevikus. Hoiame Komisjoni ja liikmesriike nende lubaduste eest vastutavana.“

Läänemere keskkonnaseisundit arvestades on AGRIFISHis vastu võetud otsusel kolm suurt murekohta:

• Ministrite otsus eirab õigusraamistikku
  
  : püügipiirangud ei vasta siduva ELi määruse (nn Läänemere mitmeaastase kava) ja ühtse kalanduspoliitika nõuetele, sealhulgas kohustusele hoida varude langemise tõenäosus allpool kriitilise taseme (Blim) alla 5%.
  
• Räimevarud on ohus: Läänemere keskosa räimekvoodi 9% tõus 2025. aastaga võrreldes suurendab ohtu ajal, mil varu on vaevu üle kriitilise piiri, ning Botnia lahe räime 45% vähendus on ebapiisav. Blim-i alistamise risk ehk piir, millest allapoole langedes kalapopulatsiooni paljunemisvõime on ohus, püsib 2027. aastaks endiselt liiga kõrge (9–10%).
  
• Kilu puhul on otsus ebamõistlik:
  
   kvoodi 25% suurendamine tehakse olukorras, kus 2021–2023 oli juurdekasv väga madal ja 2024. aasta näiliselt tugevama põlvkonna hinnang on ebakindel, tuginedes vaid ühele sügisuuringule. Lisaks võimendavad riske kilu–räime segapüügid ja võimalikud vead püükide raporteerimisel.
  

• Läänemere Lõhe Fond (Baltic Salmon Fund)
• Saksamaa Keskkonna- ja Looduskaitse Liit (Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland)
• Puhta Läänemere Koalitsioon (Coalition Clean Baltic)
• Taani Looduskaitse Ühing (Danmarks Naturfredningsforening)
• Saksamaa Keskkonnakaitseabi (Deutsche Umwelthilfe)
• FishSec
• Oceana
• Läänemere lõhejõgede koostööorganisatsioon (Östersjölaxälvar i samverkan)
• Maailma Looduse Fondi Läti esindus (Pasaules dabas fonds)
• Seas At Risk
• Maailma Looduse Fondi (WWF) Läänemere programm (WWF Baltic Sea Programme), siia kuulub ka Eestimaa Looduse Fond

Keskkonnaorganisatsioonide vastus määratud kalapüügimahtudele on leitav siit (inglise keeles).