Läänemere-sõbraliku taluniku rahvusvaheline auhind läks murranguliste uuenduste eest Rootsi põllumeestele

Saksamaal Agritechnica põllumajandusmessi raames toimunud auhinnatseremoonial tutvustasid oma tootmist Eesti, Läti, Saksamaa, Poola ja Rootsi talunikud. „Põllumajanduses keskendutakse väga sageli, kas või riiklikul tasandil, maksimaalsele kasumile. Küll aga võib toidutootmisega kaasneda hulk hüvesid, mis võivad jääda märkamata, kuid on samuti olulised,“ ütles Kelli Talving. „Näiteks uuenduslikud peretalud, mis lisaks mitmekesistavad maaelu ja väärtustavad ümbritsevat kohalikku keskkonda. Erinevad põllumajandusviisid on kasulikud mitmel rindel – tootmisele, kohalikule elule ja looduskeskkonnale,“ lisas Talving.

Rootsi võitjad vennad Jonssonid peavad Ogestadi mõisa ja Hyllela talu. Nad on täiendanud traditsioonilist suuremahulist piimakarjakasvatust mitmete tipptasemel lahendustega, mille eesmärk on kaitsta Läänemerd ja vähendada oma tegevuse keskkonnajalajälge. Nende farmides rakendatakse eesrindlikke kestlikkusele suunatud meetmeid, sealhulgas:

• Üksteist rajatud märgalapiirkonda ja üle kahe kilomeetri kaheastmelisi kuivenduskraave, mis filtreerivad looduslikult toitainete äravoolu ja toetavad elurikkust.

• Erosiooni ja toitainete leostumise vältimiseks kasutatakse peaaegu kõigil põldudel aastaringset taimkatet.

• Katsetatakse uusi põllumajandamise meetodeid, näiteks bio­söefiltriga kraavid vee kvaliteedi parandamiseks.

• Kasutatakse lämmastikku siduvaid taimi ja baktereid, mis vähendavad mineraalväetiste vajadust.

• Niisutamisel kasutatakse eutrofeerunud mere toitainerikast põhjavett – see on ainulaadne ringmajanduslik võte, mis suunab merre jõudnud ­toitained tagasi põllukultuuride kasvatamisse, vähendades nii väetisekasutust kui ka toitainete kontsentratsiooni meres.

Igal aastal ümber pumbatavad 100 000 kuupmeetrit toitainerikast vett tähendab, et lahe põhjast eemaldatakse üle 1000 kg lämmastikku ja 100 kg fosforit aastas. See uuenduslik meetod väetab ja kastab 350 hektarit põllumaad ning lisaks sellele aitab ka puhastada merevett ja tõsta hapnikutaset, olles niimoodi keskkonnateadlikkuses eeskujuks teistele mere lähedal tegutsevatele ja eriti suurtele põllumajandusettevõtetele. Koostöös teadlaste, kohalike omavalitsuste ja kogukonna esindajatega välja töötatud niisutusprojekt on üks olulistest uuendustest, mida žürii tunnustas. Ettevõtmise õnnestumises mängis olulist rolli omavalitsuse valgala­koordinaator, kes töid kohapeal organiseeris ja suunas. Vennad Jonssonid ütlesid, et ilma koordinaatori abita poleks nad selliseid tulemusi saavutanud.

„Vennad Jonssonid viljelevad just sellist uuenduslikku ja kestlikku põllumajandust, mida Läänemere piirkond vajab. Nende üheskoos valgalakoordinaatoriga välja töötatud toitainete äravoolu vähendamise teaduspõhine meetod kinnitab, et suurpõllumajandus saab olla nii tootlik kui ka Läänemere-sõbralik. See auhind tõstab esile nende saavutusi ja ühtlasi rõhutab seda, et koostöö valgalakoordinaatoritega on nii põllumeestele kui ka Läänemerele kasulike praktiliste lahenduste leidmiseks ülimalt oluline,“ ütles WWF Läänemere programmi direktor Johanna Fox.

Läänemere-sõbraliku taluniku auhinnast

Konkurss kutsuti ellu 2009. aastal eesmärgiga tutvustada parimaid põllumajandusvõtteid ja tunnustada põllumehi, kes panustavad toitainete äravoolu vähendamisse ja Läänemere kaitsesse. Seni on uuenduslike ja kestlike lahenduste eest auhinnaga pärjatud Läänemere piirkonna 80 põllumeest.

Läänemere ümbruse riikide põllumehi kutsutakse üles kandideerima igal aastal. Tänavu osalesid põllumehed Eestist, Lätist, Saksamaalt, Poolast ja Rootsist. Auhinnale saavad kandideerida nii mahe- kui ka tavapõllumehed eri põllumajandussektoritest. Riiklikud žüriid valivad igast riigist võitja, kes saab 1000-eurose auhinna. Nende seast valib rahvusvaheline žürii välja ühe piirkondliku võitja, kellele antakse 10 000 euro suurune auhind ja WWF Läänemere-sõbraliku taluniku tiitel. Eestis korraldab konkurssi Eestimaa Looduse Fond.