EKO metsatöörühm: looduse taastamise kava vajab teaduspõhist metsapeatükki
Looduse taastamise kava koostamise protsess algas teadlastest ja ametnikest koosnevate ekspertrühmade koostatud ettepanekust, mida seejärel arutasid huvigruppide ja praktikute töörühmad. Samuti on Kliimaministeerium kokku kutsunud eri huvigruppide esindajatest juhtkomisjoni. Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Eestimaa Looduse Fond on saanud võimaluse osaleda kava juhtkomisjonis, paljud keskkonnaühendused ka töörühmades.
Kuna algset mustandit on ministeerium oluliselt kärpinud, toome siin välja hetkel kõige olulisemad punktid, mida looduse taastamise kava metsapeatükk peaks oma eesmärgi täitmiseks sisaldama:
1. Meie metsade linnustiku arvukuse taastumise jaoks kehtestada pesitsusrahu;
2. Metsade sidususe taastamiseks loobuda kaitsealadel ja rohevõrgustikes uuendusraietest;
3. Vanemate metsade taastumiseks lõpetada raiete lubamine küpsusdiameetri alusel;
4. Laiema meetmena viia läbi loodust kahjustavate tegevuste (nt kuivendus) riigitoetuste vajalikkuse analüüs ning lõpetada looduse kahjustamise toetamine.
Pesitsusrahu kehtestamine
Riigikohus on andnud suunise, et pesitsusrahu vajaks selgemat ja ühetaolist regulatsiooni seaduses või määruses. Ka ekspertrühma soovitus oli jätta kavasse sõnastus, mis väljendab ambitsiooni pesitsusrahu selgemaks sätestamiseks seaduse tasemel. Taastamiskavas on kirjeldatud praegust puudulikku õigusselgust ja seaduse ebapiisavat jõustamist seoses pesitsusrahuga, kuid kavas puuduvad piisavalt konkreetsed ja siduvad meetmed, mis tagaksid üleriigilise pesitsusrahu, sh vastavad kuupäevad ja rakendamise ajakava. Praegu on enamikes erametsades kevad-suvisel ajal raiumine lubatud, sest puudub kuupäevaline raiekeeld, mille tulemusel hukkub igal aastal kümneid tuhandeid linnupoegi.
„Lindude jaoks on kevad kõige olulisem aeg aastas. Just siis vajavad nad võimalust rahulikult pesitseda ja pojad üles kasvatada,” ütles Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.
Eesti metsalinnustiku seisund on halvenemas, kuid kava ei näe praegu ette ühtegi piisavalt konkreetset ja siduvat meedet selle parandamiseks. Ometi on metsalinnustik laialt levinud indikaator kogu metsaelustiku seisundi hindamiseks. Praegu kavandatud metsameetmed (surnud puidu hulk metsas ja puuliikide mitmekesisus) on rikkaliku metsaelustiku üheks eelduseks, kuid siiski pigem tehnilised näitajad, mitte otsesed elurikkuse indikaatorid. Et kontrollida, kas puistu struktuuril põhinevad meetmed mõjutavad tõepoolest metsaelustikku positiivses suunas, on tarvis vähemalt üht mõõdikut, mis sisaldab mõnda elustikurühma arvukusindeksit. Kavas nimetatud metsalinnuindeks tuleb siduda selge sihttaseme, tähtaja ja kohustusega meetmeid tugevdada, kui metsalinnustiku seisund ei parane. Üksnes olukorra jälgimine ei asenda reaalseid kaitsemeetmeid.
Uuendusraietest hoidumise vajadus kaitsealadel ja rohevõrgustikus
Eesti metsamaastiku üks peamine probleemkoht on kujunenud killustatus - metsaelupaigad ei ole intensiivse raie tõttu enam omavahel ühendatud. Sidusus on metsaelustiku jaoks äärmiselt oluline ning seda aitab tagada uuendusraietest hoidumine kaitsealadel ja rohevõrgustikus.
“Metsaelupaikade omavahelised ühendused püsivad vaid siis, kui elujõulise metsaga kaetud alad on omavahel ühendatud. Lagedaks raiutud metsamaa seda ei võimalda, vaid killustab maastiku ja sealsed elupaigad. Liigid ei vaata andmebaasist kaarte, vaid saavad liikuda ikka seal, kus on päriselt mets,” rääkis ELFi metsaekspert Eliisa Pass.
Küpsusdiameetri põhjal raiumise lõpetamine
Et metsamaa muutuks taas sidusaks, on tarvis reguleerida ka küpsusdiameetri-põhiseid raieid. Praegu tohib Eestis metsa raiuda juba juhul, kui puudel on teatud diameeter saavutatud ning seaduses kehtestatud raievanus pole täitunud. Selle mehhanismi tagajärjel on Eestis hüppeliselt langenud keskealiste metsade pindala ja suur osa majandusmetsast lagedaks raiutud. See on omakorda hoogustanud metsade killustumist.
Loodust kahjustavate tegevuste toetuste analüüs
Samal ajal tuleks vältida nende tegevuste toetamist, mis loodusele hävitavalt mõjuvad, nagu näiteks kuivendamine.
“Ligikaudu neljandik Eesti pinnast on kuivendatud. Arvestades juurde kaudse mõju, on kuivendusest mõjutatud ligi pooled maismaa elupaikadest. Kuivendatud metsades elustik vaesub, sest kaovad märgade elupaikadega seotud liigid,” ütles MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller.
Tulenevalt EL looduse taastamise määrusest oli kõigil liikmesriikidel kohustus esitada Euroopa Komisjonile oma looduse taastamise kava esmaversioon käesoleva aasta esimeks septembriks. Eesti selleks ajaks kava valmis ei teinud ja sai pikendust kuni detsembrini. Veel on aega muuta looduse taastamise kava selliseks, mis parandab Eesti metsade seisundit.