RMK metsade majandamise põhimõtted vajavad sisulisi parandusi
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis RMK-le põhjaliku tagasiside, milles juhib tähelepanu puudustele, mis seavad ohtu meie märgade metsade ja haruldaste liikide käekäigu.
Näiline hajutatus ja ohustatud märjad metsad
Eesmärgiga tagada raiete hajutatus metsamaal plaanib RMK kasutada raiete kontsentratsiooni indeksit (RKI), mis peaks vähendama raiete ajalis-ruumilist kontsentreerumist. Indeksi arvutamisel vaadatakse aga vaid viimase 10 aasta raieid. See periood on liiga lühike - kümne aastaga ei taastu metsale iseloomulikud elupaigatingimused ning tulemuseks on killustunud maastik, kus metsalinnud ja teised liigid ei leia püsivat kodu. EKO soovitab indeksisse arvestada vähemalt viimase 25 aasta raieid.
Murettekitav on ka niiskusindeksi kasutamine. Selle indeksiga suunatakse enam raieid just märgadesse metsadesse, kus leidub ka inventeerimata märgade metsade Natura elupaikasid. Kuna märgade metsade Natura elupaigad on Eestis juba praegu halvas seisundis, ei ole nendesse senisest enam raiete suunamine kuidagi põhjendatud.
Sanitaarraiete lubamine looduskaitsealadel
Kaitsealadel on surnud puit ja looduslikud häiringud haruldastele metsaliikidele oluline elupaik, mitte probleem. Ometi näeme praktikas, et sanitaarraie nime all tehakse kaitsealade piiranguvööndites suuremahulisi töid, mis on suunatud puidutulu maksimeerimisele. Keskkonnaühenduste seisukoht on selge: looduskaitselistes metsades tuleks sanitaarraiest loobuda, sest haigete, surnud ja muul viisil ebatavaliste puude eemaldamine muudab kaitsealused metsad ühetaolisemaks ja liigivaesemaks – elupaiga kaotavad liigid, kes on metsaökosüsteemi lahutamatuks osaks. Pikas perspektiivis ei lahenda sanitaarraie ka kuuse-kooreüraski probleemi. Tema looduslikud vaenlased (nt laanerähn, ürkaskikärbsed jpt) vajavad eluks just mitmekesist, surnud puudega metsa.
Mis saab kogukonnametsadest ja pühapaikadest?
Vaatamata kohalike elanike ja ühenduste pikale selgitustööle, soovib RMK endiselt jätta endale õiguse teha kogukonnametsades lageraiet, tuues ettekäändeks "maastiku visuaalse kvaliteedi parendamise". See on vastuoluline, sest lageraie enamasti rikub harjumuspärast elukeskkonda ja vähendab puhkeväärtust.
Murettekitav on ka raiete lubamine ristimetsades ja hiites. Pühapaigad on osa meie kultuuripärandist ning seal peaks igasugune metsaraie olema välistatud.
Kokkuvõtteks: Kuigi RMK on astunud sammu avatuse poole, on üldine raiesurve riigimetsale endiselt liiga suur, samuti on kogukonnametsade lagedaks raiuda lubamine põhjendamatu. Kui ökoloogiliste kriteeriumitega kaitstakse üksikuid alasid, ent samal ajal suurendatakse raiet mujal, ei parane Eesti looduse üldine seisund.
EKO metsatöörühma tagasiside täistekst on SIIN.