Küsimused ja vastused: Antropoloogia Keskuse uuring “Tuuleenergia Põhja-Pärnumaa vallas: positiivsete ja neutraalsete hoiakute kaardistus”
Eestimaa Looduse Fond (ELF) tellis Antropoloogia Keskuselt (AK) 2025. aastal uuringu, et teada saada ka nende inimeste arvamusi tuuleenergiast, kes tavaliselt tuuleenergia avalikes aruteludes ei osale ning on kas pooldaval või neutraalsel seisukohal tuuleenergia arendamise suhtes. Uuringu välitööd tegi Antropoloogia Keskus 2025. a augustis ja septembris, mille käigus tehti Põhja-Pärnumaa elanikega intervjuusid, kokku 8. Uuring toob välja positiivselt ja neutraalselt tuuleparkidesse suhtuvate Põhja-Pärnumaal intervjueeritud elanike seisukohad.
Taastuvenergiale üleminek peab toimuma keskkonnasäästlikult. ELF ei toeta rohekoridoridesse ja toimivatesse ökoloogilistesse kooslustesse, nagu nt vanad metsad või elurikkad maastikud, tuuleparkide püstitamist. Tuuleparkide püstitamisel peab säästma loodust ning valima tuulikutele koha alal, kus juba on inimmõju. Näiteks katustel ja kaetud pinnastel, degradeerunud ja intensiivses inimkasutuses maastikel, ammendunud ja tulevikuks reserveeritud maavarade kaevandusaladel, tööstusaladel.
Siin on vastused küsimustele, mida on uuringuga seoses Eestimaa Looduse Fondilt palju küsitud:
Mis on uuringu eesmärk?
Uuringu eesmärk on mõista nende inimeste arvamust tuuleenergiast, kes tavaliselt tuuleenergiaga seotud avalikes aruteludes ei osale, et kuulda, millised on nende kogemused, soovid ja ootused taastuvenergiale üleminekus.
Miks keskendus uuring just positiivselt ja neutraalselt tuuleenergiasse suhtuvatele inimestele?
ELFi huvitas tuuleparkidesse positiivselt ja neutraalselt suhtuvate inimeste hääle kuulmine ning saadud tulemusi, teadmisi jagada, Seni on tuuleparke pooldavate inimeste seisukohti avalikkuses kuulda olnud vähe.
Kes tellis uuringu? Kust tuli sisend uuringu tegemiseks?
Uuringu tellis ning selle lähteülesande koostas Eestimaa Looduse Fond.
Kes rahastas uuringu läbiviimist?
Uuringut rahastas Euroopa Kliimafond (ECF).
Mis on kvalitatiivne uuring ja miks valiti see uurimisviis?
Kvalitatiivne uuring vastab küsimusele "Miks?" või "Kuidas?" (lugude ja kirjeldustega) ning aitab mõista, miks asjad on nii, nagu nad on, mitte lugeda kokku, kui palju seda asja esineb. Küsimusele "Kui palju?" (statistikaga), aitab leida vastuseid kvantitatiivne uurimine.
Kõnealuse uuringu läbiviimsieks valitud kvalitatiivse uurimisviisi põhieesmärk on aga sügavuti mõista inimeste kogemusi, arvamusi, motivatsioone ja tähendusi. Tavaliselt kogutakse infot teksti kujul (nt intervjuude transkriptsioonid, avatud küsimustega vastused, vaatluste kirjeldused). Sealhulgas räägib uurija inimestega (nt intervjuud), vaatleb neid nende loomulikus keskkonnas või analüüsib tekste, et leida mustreid ja teemasid (ehk "miks" ja "kuidas").
Et ELF soovis selle uuringuga aru saada ja mõista, mida ja miks tuleparke pigem soosivad inimesed arvavad, sobiski töö läbiviimiseks kvalitatiivne uurimisviis.
Mida ELF sellest uuringust järeldab?
ELF oli uuringut tellides huvitatud valimisse sattunud inimeste seisukohtadest, kogemustest ja põhjendustest ning seega kõik uuringuga saadud vastused on meie jaoks olulised. Vastuseid ei ole plaanis kasutada kellegi mõjutamiseks, vaid süvendada oma mõistmist teema kohta ning kujundada oma edasisi tegevusi.
Mida see uuring ei näita, mis järeldusi sellest teha ei saa?
uuring ei näita elanikkonna üldist meelestatust ega suhtumist.
uuring ei võimalda teha laiemaid järeldusi ühiskonna suhtumise kohta tuuleenergiasse.
uuringust ei saa järeldada, kui laialt sellest välja tulnud positiivsed suhtumised on ühes või teises kohas või Eestis laiemalt levinud.
Uuring sobib intervjuudele vastanud inimeste konkreetsete suhtumiste kajastamiseks.