Kõik uudised

Ülevaade ja galerii: Soosaare soo on aastate jooksul hästi taastunud

05. oktoober 2026
Mis juhtub kuivendatud ja kaevandatud sooalaga pärast kuivenduskraavide sulgemist? Soosaare soo taastamistööde lõpust on möödas ligi kümme aastat ning selle aja jooksul on ala märgatavalt muutunud. Endine turbakaevandusala on hakanud taas elule tärkama – taimestik on taastunud ning turbasammal ja teised lagesoole omased liigid on hakanud alale naasema. 
Ülevaade ja galerii: Soosaare soo on aastate jooksul hästi taastunud
Matkalised Alam-Pedja looduskaitsealal, Soosaare soos 2026. aasta sügisel.
Soid on Eestis kuivendatud nii metsanduse, põllumajanduse kui ka turbakaevandamise eesmärgil. Ka Soosaare soo põhjaosas kaevandati aastakümneid turvast – seda kasutati ennekõike loomade allapanuks, vähem ka kütteks. Kaevandamisega kaasnesid kuivenduskraavid, mis muutsid soo looduslikku veerežiimi. Kui vesi alalt ära juhitakse, hakkavad muutuma ka teised soo omadused: lagesoos võivad hakata kasvama puud, samuti muutuvad ala elutingimused ning taanduvad soole iseloomulikud elupaigad ja liigid.

Soosaare soo asub Viljandi maakonnas ja on osa Alam-Pedja looduskaitsealast. Et taastada soos looduslähedane veetase ja -liikumine, suleti aastatel 2017–2018 kuivenduskraavid turbapaisudega. Taastamistööde eesmärk oli luua tingimused märgala ning sellele iseloomuliku taimestiku taastumiseks. Taastamistööd lõpetati 2018. aasta novembris, hiljem on tehtud ka parandustöid ja rajatud täiendavaid paisusid. Soosaare soo taastamine on olnud rahvusvaheline ettevõtmine – paisude rajamisel osales vabatahtlikke kokku 30 riigist.

Nüüdseks on taastamistööde lõpust möödas kaheksa aastat ning selle aja jooksul on teadlased jälginud, kuidas ala muutub. Seiratud on muuhulgas taimi, kiile, linde ja kahepaikseid. Drooniseire tulemused näitasid veerežiimi taastamise selget mõju: kui varem moodustas taimestumata turvas ligi veerandi (24%) taastamisalast, siis nüüdseks on selle osakaal langenud vaid 4 protsendini. Taimestik taastub ning alal levivad jõudsalt turbasamblad, tupp-villpead ja nokkhein.

Muutused ei piirdu ainult taimestikuga. Varem oli kahepaikseid sooalal väga vähe, ent nende arvukus on taastamistööde järel märgatavalt kasvanud. Endised suured kraavid, mis on tänu taastamistöödele vahepeal taimestunud, on kujunenud uuteks konnade kudealadeks ja elupaikadeks. Ka linnustikus on täheldatud positiivseid arenguid ning alale on tagasi kolinud lagesoole omasemad linnuliigid. Siin võib kohata näiteks piilparte, kiivitajaid, tikutajaid ja sookurgesid. Lisaks taastusid kiilidele sobivad elupaigad, mis tõi kaasa nende arvukuse ajutise kasvu. Soo edasisel taastumisel on tingimused aga muutunud ning kiilid on suundunud taastamisalalt uutele aladele.

Galerii 2026. aasta septembri lõpus toimunud retkest Soosaare soo taastamisalale:

Huvilisi ootab alal infotahvel, mis tutvustab ala ja taastamistöid.

Umbes selline (aga märksa kuivem) nägi suur osa kuivendatud alast välja enne taastamistöid.


Kas märkad pildil paisu? Märgalade ekspert Jüri-Ott Salm selgitab, et alale rajati sadu turbast paise, millest paljud on juba loodusesse sulandnunud ja märkamatud. Kuivenduskraavidesse rajatud paisud aitavad veetasemel taas looduslähedasemaks mutuuda.

Retkelised uudistamas taastatud sooala, mis on nüüdseks tõeliselt märg ja lirtsuv.

Soosaare retkel osales ka kohalik maaomanik, kes tunneb hästi nii ala kui selle ajalugu.

Tartu Ülikooli teadlased teevad alal peale taastamistöid seiret. Mõõdetakse nii veetaset kui jälgitakse ka erinevate liikide käekäiku.

Oluline märk soo taastumisest on siin mitmel pool kasvav turbasammal.


Samuti on oluliseks indikaatoriks alal leiduvad jõhvikad.


Omamoodi soo taastumise märk on seegi, et nii mõnigi retkeline sobitas sooga sügavamat sõprust, vajudes põlvedeni märgalasse. Üks osaline oleks napilt ka kummiku kaotanud!


Filmisari "Ah soo!" aitab soode tähtsuste ja nende taastamise põhjuseid paremini tundma õppida. Vaata filme: soo.elfond.ee/filmid


Fotode autor: Mariliis Haljasorg, Eestimaa Looduse Fond

Loe lisaks AdaptEST lehelt Eestimaa Looduse Fondi koostatud "Soosaare soo taastamistööde järgne järelseire aruanne" ja teisi materjale.

Soosaare sood taastati LIFE projekti “Soode kaitse ja taastamine” (2015-2021) raames. Retke korraldas Eestimaa Looduse Fond Euroopa Liidu projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ / AdatEST toel.